Riigikohtu esimees Märt Rask: Eesti põhiseadus elab, areneb ja töötab | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohtu esimees Märt Rask: Eesti põhiseadus elab, areneb ja töötab

04. Oktoober 2012
PrintPDF
Täna Tartus alanud õigusteadlaste päevadel peetud ettekandes juhtis Riigikohtu esimees Märt Rask kolleegide tähelepanu sellele, et ehkki põhiseadust on muudetud 20 aasta jooksul vaid neljal korral ning vormiliselt on muudatused olnud väikesed, on põhiseadus olemuselt läbivalt muutunud.

Põhiseaduse preambulisse on lisatud eestlust säilitava eesmärgina eesti keele kaitse, täpsustatud on kaitseväe juhtimist ning muudetud kohalike omavalitsuste volikogude volituste aega. „Kui eelmainitud muudatused ei muutnud põhiseaduse olemust, siis liitumisel Euroopa Liiduga põhiseadusele nn kolmanda akti lisamine jättis küll põhiseaduse sätted muutmata, kuid muutis läbivalt põhiseaduse olemust,“ rääkis Rask. Riigikohtu esimehe hinnangul pole juristide hulgas veel tekkinud üksmeelset selgust, kas põhiseaduse täiendamise seadus tõepoolest muutis põhiseaduse olemust, kuidas muutis ning kas muudatus on õigusselge.

Märt Rask viitab varasemalt avaldatud riigikohtuniku prof Jüri Põllu ettekande teesidele, milles Põld räägib kahest võimalikust lähtealusest põhiseaduslikkuse järelevalves: esimese lähtealuse kohaselt eksisteerib Eestis kaks erinevat õiguskorda ja konstitutsiooni (Eesti ja EL), mis võivad mõlemad olla Eesti õigusaktide sisu mõõdupuuks; teiseks lähtealuseks on EL õiguse kohaldamise ülimuslikkuse põhimõte. Riigikohtu esimees avaldas lootust, et õigusteadlaste mõttevahetus kujuneb viljakaks ning annab selgust sellest, mitmele põhiseadusele meie õiguskord toetub ja kus asub õigusaktide hierarhias meie 20-aastane stabiilne põhiseadus.

Ehkki Rask kutsub juriste põhiseaduse muutunud tähenduse üle arutlema, leiab ta, et eeldused ja vajadused uue põhiseaduse väljatöötamiseks puuduvad. „Teame, et demokraatlikud põhiseadused sünnivad rahva suurema valgustatuse perioodidel, reeglina pärast suuri sotsiaalseid vapustusi, et luua korda ja rahu, anda aluspõhimõtted riikluse tekkele, ühiskonna arengule,“ rääkis Rask. „Möödunud kakskümmend aastat on veenvalt tõestanud, et meil on energeetiline põhiseadus, mis elab, areneb ja töötab, sest sellesse on kätketud nii minevikukogemus kui ka vaade tulevikku.“

Märt Raski kõne terviktekst

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja