Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus jättis Kihnu endise vallavanema teistmisavalduse rahuldamata

11. aprill 2013
PrintPDF
Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata Johannes Lease teistmisavalduse tema kriminaalasjas menetluse uuendamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendi valguses. Riigikohus märkis, et EIK otsuses ei peetud Lease pistiseasjas jälitustegevusega kogutud tõendeid lubamatuks, mistõttu puudub alus asja uueks läbivaatamiseks.

EIK leidis möödunud aastal Lease esitatud kaebust arutades, et Eesti Vabariik oli Lease kriminaalasja menetlemisel rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, kuna jälitustegevuse andmete avaldamise üle otsustamisel ei arvestatud piisavalt võistleva menetluse nõuetega. Kaebajale ja tema kaitsjale ei avaldatud neid jälitustegevusega kogutud andmeid, mida kriminaalasjas tõendina ei kasutatud ja kriminaaltoimikusse ei lisatud. Samas ei selgitanud kohtud piisavalt, miks ei ole võimalik neid andmeid kaitsjale tutvustada.

EIK lahendile tuginedes esitas Leas Riigikohtule avalduse tema asjas uue kohtueelse menetluse korraldamiseks, leides, et EIK lahendist võib tuletada nagu oleksid kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendid tervikuna lubamatud.

Riigikohtu hinnangul ei pidanud EIK kriminaalasjas tõendina esitatud teavet lubamatuks, vaid tuvastas jälitustegevuse andmete avaldamise üle otsustamise osas  ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumise, mille heastamiseks mõistis Leasele välja rahalise hüvitise.

Sealjuures leidis Riigikohus jälitustoimikuga põhjalikult tutvudes, et Lease asjas jälitustegevuse lubade väljastamisel ning jälitustegevuse toimetamisel rikkumisi ei esinenud. Leasele ja tema kaitsjale tutvustati kõiki tõendeid, mille pinnalt toimus kriminaalasja arutamine ja kohtuotsuse tegemine. Riigikohtul puudus alust arvata, et mingit Lease õigustavat teavet ei ole kriminaaltoimikusse lisatud. Kuna Leas ei toonud asja uue läbivaatamise taotluses välja, millist jälitustoiminguga väidetavalt kogutud õigustavat teavet ta oleks soovinud kriminaalasjas tõendina esitada ja kuidas see oleks ümber lükanud või vähemalt mõjutanud kriminaalasjas esitatud süüdistust, ei olnud Riigikohtul alust menetlust uuesti alustada.

OTSUS nr 3-1-2-1-13

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja