Riigikohus: karistusjärgne kinnipidamine ei vasta põhiseadusele

Karistusjärgne kinnipidamine on inimeselt vabaduse võtmine kuritegeliku kalduvuse alusel. Põhiseaduse § 20 sisaldab loetelu alustest, mil inimeselt võib vabadust võtta, ent inimese kinnipidamist karistuse kandmise järel põhiseadus ei võimalda.

Teiseks leidis Riigikohus, et karistusseadustikust ei nähtu selgelt, millal ja kuidas karistusjärgset kinnipidamist tuleks kohaldada.  Sealjuures ei ilmne karistusseadustikust piisavalt selgelt, kuidas peaks tuvastama inimese kuritegeliku kalduvuse. „Ka varem toime pandud kuriteod ei anna kindlat alust väita isiku ohtlikkust tulevikus,“ märgitakse otsuses. „Üldkogu rõhutab, et tegemist on regulatsiooniga, mis võimaldab prognoosi alusel võtta pikaks ajaks isikult vabaduse ning seetõttu tuleb esitada regulatsiooni määratletusele kõrgendatud nõudmised,“ seisab otsuses.

Riigikohus nentis, et karistusjärgse kinnipidamise sätte kehtetuks tunnistamine ei tähenda seda, et ohtlikest kalduvuskurjategijatest tulenevale ohule ei oleks võimalik vastata olemasolevat sanktsioonisüsteemi ja muid meetmeid edasi arendades. Riigikohus leidis, et üldise turvalisuse suurendamiseks peab riik ette nägema karistatu ohtlikkust vähendavaid meetmeid juba talle mõistetud vangistuse käigus, nagu seda võimaldab vangistusseadus.

Kaheksateistkümnest asja arutanud Riigikohtunikust jäid viis eriarvamusele.

Eveli Kuklane

Kommunikatsiooniosakonna juhataja