Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
Riigikohus: keskkonnamõju tuleb hinnata enne põhimõttelise arendusotsuse tegemist
Riigikohus tühistas tänase lahendiga Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, kuna tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.
Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka nt transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja teiste isikute kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.
Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.
Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.
„Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,“ märkis kolleegium.
Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei olnud Riigikohtu hinnangul planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.
Eeltoodust tulenevalt tühistas Riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.
Lisaks selgitas Riigikohus kaebeõiguse teemat käsitledes, et füüsilistel isikutel ei olnud populaarkaebuse esitamise õigust ja keskkonnaorganisatsioon saab kaebuse esitamisel tugineda vaid keskkonna kaitsega seotud argumentidele.
OTSUS 3-16-1472
Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846