Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus: nii omavalitsus, Kaitseministeerium kui ka arendaja peavad tuulikute kavandamisel olema avatud koostööle
PDFRiigikohus jättis rahuldamata tuulegeneraatori ehitusloa saamiseks kohtusse pöördunud ettevõtja kaebuse ning selgitas ühtlasi Kaitseministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja arendajate õigusi ja kohustusi tuulikute kavandamisel. Riigikohus rõhutas, et tuulegeneraatorite kavandamisel on kohaliku omavalitsuse kui ehitusloa andja ülesanne selgitada võimalusi, mille abil leida pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus. Kui ministeerium jätab ehitusloa eelnõu kooskõlastamata, peab ta seda põhjendama.
Riigikohtusse jõudnud haldusasjas soovis OÜ Adepte püstitada Saaremaale Mustjala valda tuulegeneraatori. Samal maaüksusel kehtib detailplaneering, millega on kinnistule kavandatud turismiga seotud hooned ja rajatised. Kaitseministeerium jättis tuulegeneraatori ehitusloa eelnõu kooskõlastamata, põhjendades, et selle püstitamine võib vähendada Muhu saarel paikneva radari töövõimet. Mustjala vallavalitsus keeldus ehitusloa väljastamisest. Vallavalitsus tõi keeldumise alusena välja nii Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumise kui ka selle, et tuulegeneraatori püstitamine võib olla vastuolus kehtivate planeeringutega.
Nii haldus- kui ka ringkonnakohus jätsid rahuldamata osaühingu kaebuse, millega ta vaidlustas valla otsuse jätta ehitusluba andmata.
Ka Riigikohtu halduskolleegium jättis osaühingu kaebuse rahuldamata. Mustjala vallavalitsusel tuli keelduda ehitusloa andmisest, kuna ehitusluba olnuks vastuolus planeeringutega. Lisaks välistasid loa andmise Kaitseministeeriumi põhjendatud vastuväited.
Riigikohus osutas, et Kaitseministeeriumi kooskõlastus või sellest keeldumine on kohalikule omavalitsusele kui ehitusloa andjale siduv ning kui ministeerium keeldub loa kooskõlastamisest, tuleb omavalitsusel jätta ehitusluba andmata. Kohaliku omavalitsuse otsustuspädevus piirdub üksnes kontrollimisega, kas kooskõlastusest keeldumine pole olnud ilmselgelt meelevaldne.
Kaitseministeerium peab põhjendama, miks ta ehitusloa kooskõlastamisest keeldub. Kui üksikasjalikku põhjendamist takistab näiteks riigisaladus, peab ministeerium olema valmis esitama põhjendused siiski kohtule.
Kui ehitusloa menetluse käigus ilmneb, et ainus selle andmist välistav asjaolu on Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine, tuleb kohalikul omavalitsusel ehitusloa andjana tagada ehitusloa taotleja ja asjaomaste asutuste tõhus suhtlus. Selle käigus on võimalik selgitada, kas projekti saab muuta nii, et loa andmine siiski kõne alla tuleks. Sealjuures ei või kohalik omavalitsus ise Kaitseministeeriumi riigikaitselisi seisukohti ümber hinnata.
Seega on omavalitsus kohustatud astuma samme selleks, et leida erinevaid osapooli rahuldav ja vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus) tasakaalustav lahendus. Kõik menetluses osalejad peaksid olema avatud koostööle.
Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kivi
riigikohus [dot] ee
