Riigikohus: Riigikogu valimistel ei tuvastatud rikkumisi | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus: Riigikogu valimistel ei tuvastatud rikkumisi

23. Märts 2011
PrintPDF
Täna jättis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata veel neli valimiskaebust, milles kõigis taotleti kas osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist. Riigikohus saab hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui on tuvastatud rikkumine, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Rohkem valimiskaebusi Riigikohtusse laekunud ei ole.

Riigikohus jättis rahuldamata Igor Kukolevi kaebuse Kohtla-Järve linna valimisjaoskonna nr 8 hääletamistulemuste tühistamiseks. Erakonna Vene Erakond Eestis nimekirjas kandideerinud Kukolev kaebas mitmete valimiskomisjoni toimingute ja komisjoni esimehe tegevuse peale. Riigikohus ei tuvastanud valimiskomisjoni tegevuses rikkumist. Vt otsust lähemalt SIIT.

Riigikohus tagastas läbivaatamata Riigikogu valimistel üksikkandidaadina kandideerinud Henn Põlluaasa kaebuse e-hääletuse tulemuste tühistamiseks kuna Henn Põlluaas esitas kaebuse hilinenult. Põlluaas kaebas, et e-valimiste käigus ei olnud Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas kõigil valijatel võimalik hääletada tema poolt. Kolleegium nentis, et e-hääletamist korraldades on riigi ülesanne tagada valimistel kasutatava tarkvara ühildumine enim kasutatava riistvara, operatsioonisüsteemide, ekraani resolutsioonide või kirjagarnituuridega. Probleemide ilmnedes on aga valijal võimalik pöörduda e hääletamise tehnilise toe poole. Kui e hääletamisel ilmnevaid tehnilisi probleeme ei ole üksikjuhul võimalik kõrvaldada, on valijal võimalik hääletada hääletamissedeliga. Vt määrust lähemalt SIIT.

Riigikohus jättis rahuldamata Teet Raatsini kaebuse Riigikogu hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Raatsin kaebas vangide hääletamisõiguse puudumise üle karistuse kandmise ajal ja e-hääletamise turvalisuse üle. Kolleegium tõi välja, et isik saab seaduse järgi Riigikohtule valimiskaebust esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Kuna Raatsin esitas kaebuse teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, ei ole Riigikohtul võimalik seda rahuldada. E-hääletamise turvalisuse osas kordas Riigikohus juba Paavo Pihelgase otsuses väljaöeldud põhimõtet, et hüpoteetiline võimalus valija õiguste rikkumiseks pole piisav hääletamistulemuste tühistamiseks. Rikkumine peab olema tuvastatud. Vt otsust lähemalt SIIT.

Riigikohus tagastas läbivaatamata Ülo Paloveri kaebuse kuna kaebus oli esitatud hilinenult. Palover taotles seekordsete Riigikogu valimiste õigustühiseks kulutamist ja uute valimiste korraldamist tõelist demokraatiat kindlustava valimisseaduse alusel. Vt määrust lähemalt SIIT.

Taustaks
2007. aasta Riigikogu valimiste läbiviimise peale jõudis Riigikohtusse kaks kaebust, milles taotleti hääletussedelite osalist ülelugemist ning jaoskonnakomisjoni (asendus)liikmete volituste lõpetamist. 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste läbiviimise peale laekus kolm kaebust, milles taotleti VVK otsuse tühistamist, mis rikkus isiku kandideerimisõigust; kahe kandidaadi kandideerimisõiguse täiendavat kontrolli ning ühe linna hääletamistulemuste tühistamist.  Kõik nimetatud kaebused jäid Riigikohtu poolt rahuldamata.

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja