Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus selgitas ettevõtte juhi suhtes vastutusotsuse ja täitetoimingute tegemise tingimusi
PDFMaksukorralduse seaduse kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja oma kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumisega tekkinud maksuvõla eest. Selle võla sissenõudmiseks võib maksuhaldur teha vastutusotsuse. Juba enne vastutusotsuse tegemist on maksuhalduril õigus taotleda halduskohtult luba täitetoimingute tegemiseks. Seda eeskätt siis, kui halduril tekib põhjendatud kahtlus, et hilisem sundtäitmine võib osutuda võimatuks. Säärasteks täitetoiminguteks on näiteks kinnistu käsutamise keelumärge, kohtulik hüpoteek, sõiduvahendite käsutamise keelumärge jms.
Riigikohus selgitas, et kohus peab täitetoiminguks loa andmisel muuhulgas hindama, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Muude oluliste asjaolude juures peab kohus hindama ettevõtte juhi tegevust ning selgitama, kas võlga on püütud sisse nõuda ettevõttelt. Riigikohtu üldkogu rõhutas eriti, et kui maksunõude tagamiseks lubatakse seada hüpoteek võlgniku kinnistule, peab kohus määruses märkima hüpoteegi summa. Kohus peab arvestama, et hüpoteek või muu täitmist tagav toiming ei oleks võlgnikule põhjendamatult koormav.
Üldkogus lahendatud asjas oli maksuhaldur vaid osaliselt üritanud maksuvõlga sisse nõuda äriühingult, samuti ei olnud kohus määranud hüpoteegi summat. Halduskohus seadis hüpoteegi kahele korterile, kuigi nõude tagamiseks piisas ühest. Seetõttu rahuldas Riigikohus osaühingu juhatuse liikme määruskaebuse ning muutis alama astme kohtute määruseid.
Üldkogu selgitas asjas ka võlgniku abikaasa õigusi olukorras, kus hüpoteek seatakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
