Kohtunike foorumil kõneldakse õigusemõistmisest ja kultuurist

„Ühiskond harjub aegapidi totalitaarsest ühiskonnamudelist erineva vaatega, kus ühiskonda ei moodusta laiad rahvamassid, vaid aktiivsed kaasamängijad ja mõjutajad – isiksused,“ leiab Riigikohtu esimees Märt Rask.  „Nii on ka kohtunike roll 20 aastaga muutunud. Varem nähti kohtunikus sageli vormistavat ametnikku. Täna tajutakse selle kutse esindajat märksa enam ühiskondlike protsesside kujundajana. Kohtulahend hakkab kujunema sotsiaalseks pretsedendiks, teenäitajaks. Kui loov või aktiivne saab kohtunikkond olla õiguse mõistmisel ja ühiskonna kujundamisel või kui aktiivsed õigusemõistjad peaksid olema, et vastata ühiskonna ootustele, on läbivaidlemata. Et kohtunikkond saaks ühtsetest põhimõtetest lähtuda, tuleks need eelnevalt sõnastada,“ nentis Rask, kelle öelda on foorumi avasõnad.

„Õigusemõistmine ongi kultuuriline nähtus. Kui tahta neid vaadelda lahusolevatena, jookseks arutelu rappa ja lõpuks tuleks ikkagi tõdeda: üks on osa tervikust,“ leiab foorumi peakorraldaja Riigikohtu koolitusosakonna juhataja Tanel Kask. „Foorumi eesmärk on näidata, milline on õigusemõistmise roll kultuuris või kuidas kultuur laiemalt mõjutab õigusemõistmist. Eelmisel kohtunike foorumil kaks aastat tagasi me jõudsime tulemuseni, et kohtunik ei ole õigust mõistes ainult mehhaanik, vaid sotsiaalne insener. Sel korral on vaade veelgi avaram,“ selgitas Kask.

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja