Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus jättis Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna süüdimõistmise ja karistamise muutmata
PDFKolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohtu otsustega on kindlaks tehtud, et V. Reiljani ülesandel küsis T. Sild A. Pärnalt raha viimasega seotud äriühingu AS Wipestrex Grupp kasuks otsuste tegemise eest Tallinnas Rävala 8 asuva kinnisasja pakkumismenetluses. Samuti on kindlaks tehtud, et A. Pärn nõustus talle esitatud pistise nõudmisega. Seega on kriminaalasjas tõendatud pistise võtmiseks ja andmiseks vajaliku kokkuleppe olemasolu. Süüdistuses ja kohtuotsustes loetletud otsuste langetamine oli V. Reiljani pädevuses tema ametialaste volituste tõttu keskkonnaministrina, s.o tema ametiseisundi tõttu.
Kolleegium nõustus kaitsjatega, et jälitustoimingu protokoll tuleb osas, milles see kajastab 9. augustil 2006. a asetleidnud A. Pärna ja T. Silla vestlust, tunnistada lubamatuks tõendiks ning jätta tõendikogumist välja. Jälitustoiminguga saadud teave on tõendina kasutatav vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 111). Riigikohus leidis, et jälitustegevuse teostamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) nõudeid, kuna seda teostati eeluurimiskohtuniku suulise loa alusel. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe.
Kolleegium leidis siiski, et kirjeldatud rikkumine ei too endaga kaasa kohtuotsuste tühistamist, kuna tegemist ei olnud kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava tõendiga.
Jõusse jäi Villu Reiljanile mõistetud karistus 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, Tarmo Sillale mõistetud rahaline karistus 102 870 krooni ning Aivo Pärnale mõistetud rahaline karistus 143 440 krooni.
Mailin Aasmäe
kommunikatsioonispetsialist
