Riigikohus avaldab kaastunnet Jüri Rätsepa omastele

Jüri Rätsep oli pärit Elvast. Keskhariduse omandas ta sünnilinnas, seejärel asus õppima õigusteadust Tartu Riiklikku Ülikooli. Kuigi õpingud kõrgkoolis ning edasine karjäär viis ta sünnilinnast eemale, jäi Elva talle alati südamelähedaseks.

1961. aastal alustas ta tööd Viljandi Linna Prokuratuuris uurija ja prokuröri abina. 1966. aastal sai temast advokaat, advokatuuri liige oli ta kuni 1993. aastani. Kolleegid advokaaditöö ajast meenutavad teda filosoofilise ellusuhtumisega, tasakaaluka ja väärika inimesena. Tema sõnaosavus oli esmaklassiline. Jüri advokaaditegevuse ehk tuntuim saavutus on Johannes Hindi surmajärgse õigeksmõistmise saavutamine NSVL Ülemkohtus. Tema ligikaudu ööpäeva pikkuse kaitsekõne kestust ei ole kuuldavasti siiani ületatud.

Jüri sügav huvi ühiskondlike protsesside vastu viis ta poliitikasse. 1990 kuni 1993 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimase koosseisu ja Riigikogu esimese taasiseseisvumisjärgse koosseisu liige. Samuti oli ta Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige. 20. augustil 1991 oli Jüri üks Ülemnõukogu liikmetest, kes hääletas iseseisvuse taastamise poolt. Põhiseaduse Assamblee liikmena seisis ta õigusriigi ja kohtuvõimu sõltumatuse eest. Samuti oli ta veendunud, et kohtuniku amet peab olema eluaegne. Kolleegidele sellest ajast on ta jäänud meelde kaalutleva, mõistva ja ausa inimesena.

Jüri võttis aktiivselt osa 20. Augusti Klubi tööst, panustades esmajoones juriidiliste küsimuste lahendamisse. Tema rahulikkus ning heatahtlikkus oli see, mis klubiliikmeid ühendas.

Jüri kokkupuude Riigikohtuga algas ajal, mil ta Riigikogu liikmena valis riigikohtunike kandidaate. Kuna tema veendumuse kohaselt oli igati õige ja asjakohane, et riigikohtunike hulgas oleks advokaadi mõttemudeliga inimesi, siis kandideeris ta peagi ka ise riigikohtunikuks. 1993. aasta sügisest kuni pensionile jäämiseni 2002. aastal oligi Jüri kohtunik Riigikohtu kriminaalkolleegiumis. Ta pidas väga oluliseks, et kohus teeks selget vahet poliitikal ja õigusel.

Kolleegid Riigikohtust teavad Jüri elukogenud ja kõrge tasemega õigusemõistjana, kelle allkiri mõnegi Eestile murrangulise aja Riigikohtu otsusel aitas üle minna tänapäevase kohtumõistmise põhimõtetele. Ta on meeles väga tolerantse inimesena, kelle südamlik ja heatahtlik huumor liitis kõiki.

Vabariigi President tunnustas Jüri teeneid Eesti Vabariigi taastaja ja edendajana ning kohtunikuna 2006. aastal Riigivapi II klassi teenetemärgiga ja 2002. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgiga.

Head kolleegi ja sõpra mälestavad

Eesti Advokatuur

20. Augusti Klubi

Riigikohus