Riigikohus tunnistas teatri koroonatoetuseta jätnud sätte põhiseadusevastaseks

Kultuuriminister andis tänavu 30. aprillil välja määruse “COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale”, mis jõustus 3. mail. Juba kolm päeva hiljem teatas kultuuriministeerium taotlusvooru avamisest.

Määruse järgi oleks teatrivaldkonnas tegutsev abitaotleja pidanud esitama 2018. ja 2019. aasta repertuaaristatistika hiljemalt 1. maiks. MTÜ Von Glehni Teater esitas oma statistika 6. mail ja taotles kriisiabi. Minister jättis aga taotluse rahuldamata, sest teater ei edastanud andmeid määratud ajaks ega vastanud seetõttu tingimustele. 

Teater pöördus halduskohtusse, kes tühistas 26. oktoobril ministri käskkirja ja kohustas taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus asus seisukohale, et nõue esitada andmed hiljemalt 1. maiks oli põhiseadusevastane, rikkudes teatri õigust võrdsele kohtlemisele. 

Nimelt ei olnud kaebajal varem üldse kohustust repertuaaristatistikat esitada – seda pidid tegema ainult riigilt regulaarset tegevustoetust saavad teatrid. Sellest hoolimata koheldi Von Glehni teatrit andmete esitamata jätmise tõttu kriisiabi jagamisel ebasoodsamalt võrreldes teiste sarnaste etendusasutustega, kes olid mingil põhjusel vabatahtlikult statistika edastanud. 

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus oma tänases otsuses halduskohtuga ning tunnistas ministri määruse statistika esitamise tähtaja osas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. Kolleegiumi hinnangul polnud Von Glehni teatri ebavõrdseks kohtlemiseks ka mõistlikku ja asjakohast põhjust. 

Minister põhjendas nõuet sellega, et kriisist tingitud aja ja raha nappuse tõttu sooviti võimalike taotlejate ring juba ette piiritleda, et toetuse mahtu täpselt prognoosida. Eesmärk oli tagada, et võimalikult paljud etendusasutused saaksid piisavalt suurt toetus, mis aitaks neil ka tegelikult kriisi üle elada. 

Riigikohus oli ühelt poolt nõus, et ministril on toetuse tingimuste seadmisel lai otsustusruum. Samas jäi Von Glehni teater vaidlusaluse tähtaja tõttu üldse toetusest ilma, kuigi viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud välistasid täielikult nende tegevuse, mis oleks võimaldanud tulu teenida. Seetõttu ei sobinud ebavõrdse kohtlemisega loodud olukord kokku ka valitsuse ja kultuuriministri eesmärgiga leevendada ebasoodsaid tagajärgi, mis kaasnesid piirangutega etendusasutuste loometegevusele ja ettevõtlusele. 

Kohus märkis, et isegi ministri kirjeldatud kriisiolukorras ei saa pidada mõistlikuks, kui toetuse andmine seatakse tagantjärele sõltuvusse statistika vabatahtlikust esitamisest, mille mõju tulevikule polnud etendusasutusel võimalik kuidagi ennustada. Toetuse saajate ringi piiritlemiseks oleks saanud leida muid mõistlikke võimalusi.

Kohtuotsusega saab tutvuda siin.

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
55 637 043