Täiskogu aruteluring: millist kohut Eestile soovime?

Täiskogu aruteluringi esimeses pooles keskenduti sellele, kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele. Selles lõid kaasa Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, Harju Maakohtu esimees Astrid Asi, riigikohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liige Vahur- Peeter Liin, Pärnu Maakohtu kohtunik Nele Seping ning Lõuna Ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja.

Siigur avas arutelu mõttega, et kuigi oleme kohtumenetluses Euroopa kiiremate hulgas, on siiski kohtuasjade läbivaatamisele kuluv aeg erinev nii kohtutes kui ka kohtuastmetes. Menetlusosalistele on see arusaamatu. „Ka advokaat ei oska kliendile öelda, kaua ja palju raha kulub asjas lahendi saamisele, kõik pidavat olenema sellest, kelle kätte asi menetleda läheb,“ lisas ta.

Liin tõdes kohtute statistikat uurinult, et tsiviilasjade arv suureneb iga aastaga. Arusaadav on, et kui kohtuniku käes on rohkem asju, siis toob see kaasa asjade pikema menetluse.

Kaldoja lisas, et kui tekitame igale paragrahvile oma juristi, siis jääb meil juriste väheks ja peab ka kaaluma, kas spetsialiseerumine on mõistlik. Näitena tõi ta väikese kohtumaja, kuhu tuleb kuue aasta jooksul üks keskkonna asi, siis kas seal on mõistlik spetsialiseerunud kohtunik.

Seping andis Harju Maakohtust väiksemasse Pärnu Maakohtusse tööle tulnuna ülevaate, kas või mil määral on töö erinev. Seping tõdes, et töö olemus on igal pool sama – inimene tahab lahendit ja seda kiiresti. Paide kohtumajas, kus on kaks kohtunikku, spetsialiseerumist ei ole. Pärnu Maakohus teenindab mitut maakonda ja sõitmist on palju, seega oma aja planeerimist on ka palju. Ringi sõitmist ei saa aga mõõta koormuspunktides.

Aruteluringi teises pooles keskenduti sellele, kuidas kohus vastaks paremini kohtus töötavate inimeste ootustele. Seal osalesid Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, vandeadvokaat Sander Kärson, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Kairi Piirisild ning psühholoog ja juhtimiskonsultant Mait Raava.

Mõlema paneeli väitlusjuht oli Tartu Halduskohtu kohtunik Ene Andresen.

Teises paneelis kõneldi 1+1+1 ehk kohtunik+jurist+sekretär süsteemi toimimisest, selle plussidest ja miinustest, inimeste pädevusest ja sellest, mis päriselt on see töö, mis inimesel silma särama paneb.

„Kui midagi muuta, siis las jääb vähemalt sama heaks, kui praegu on. Hästi oleks, kui läheb paremaks,“ märkis Raava, kes oli kuulanud eelnevat täiskogul käsitletut.

Kärson lisas, et inimesi on vaja juhtida, neid peab kuulama: siis saab aru, mis töö paneb tal silma särama. Muidugi on ka sisekliima väga oluline.

Piirisild tõdes, et kohtus töötab inimesi, kes ei ole kunagi seadust lahti võtnud. Ta käis välja mõtte, et kohtus võiks olla üks inimene, kes tugipersonali koolitab, praegusel juhul teeb seda kohtunik oma sisulise töö kõrvalt. Ta lisas, et sekretäridele tehtud baaskoolitused on olnud äärmiselt vajalikud ja neist on töös kasu.

Aruteluringi esimese poole osalised (vasakult) arutelu juht Ene Andresen ning osalejad Vahur-Peeter Liin, Astrid Asi, Kairi Kaldoja, Nele Seping ja Kristjan Siigur. Foto: Arno Mikkor.  

Aruteluringi teise poole osalised (vasakult) arutelu juht Ene Andresen ning osalejad Mait Raava, Sander Kärson, Liina Naaber-Kivisoo, Kairi Piirisild ja Villem Lapimaa. Foto: Arno Mikkor.  

Loe lisaks:

• Kohtunike täiskogul arutati kohtu arengusuundi
• Villu Kõve: kohtusüsteemi tõhustamine on vältimatu
• Ukraina kohtunikud said Eestist inspiratsiooni digilahenduste ja kohtuhalduse alal