Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
JÄRELVAADATAV: Kohtunike täiskogul arutati kohtu arengusuundi

Tänavune kohtunike täiskogu toimus neljapäeval, 30. mail Pärnus ja see keskendus kohtute arengusuundadele, sh õigusemõistmise korraldusele ja kohtute personalipoliitikale.
Riigikohtu esimees Villu Kõve tutvustas oma esialgseid mõtteid kohtusüsteemi arendamiseks eelmise aasta täiskogul. „Hea meel on tõdeda, et osa neist on edasi arenenud, mitmelt poolt on lisandunud hulk uusi ideid ning seekord saame juba rääkida konkreetsematest plaanidest kohtuhaldusmudeli muutmiseks ja diskuteerida kohtute uue arengukava üle,“ rääkis Kõve.
Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa tutvustas enda ettekandes kohtuarenduse töörühma kokkuvõtet. Lapimaa sõnul on koostatava kohtute arengukava põhiline idee ja eesmärk väärtustada inimest ning rõhutada kohtu põhiseaduslikku ja sõltumatut rolli ühiskonnas.
Kohtute kommunikatsiooni juht Kristi Kirsberg rääkis värsketest suundadest kohtu kui tööandja kuvandis ning Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ave Hussar rääkis uuest kohtunike kompetentsimudelist. Kohtute tehnoloogilistest arenguplaanidest andis ülevaate Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik Evar Sõmer.
Samuti toimus täiskogul aruteluring teemal: „Millist kohut Eestile soovime?“, mida juhtis Tartu Halduskohtu kohtunik Ene Andresen. Aruteluringi esimeses pooles keskenduti sellele, kuidas kohus vastaks paremini kohtusse pöörduvate inimeste ootustele ja aruteluringi teises pooles sellele, kuidas kohus vastaks paremini kohtus töötavate inimeste ootustele. Arutelus osalesid lisaks kohtunikele Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kairi Kaldoja, advokaadibüroo TGS Baltic juhtivpartner ja vandeadvokaat Sander Kärson, psühholoog ja juhtimiskonsultant Mait Raava.
Kohtunike täiskogul esinesid traditsioonilise aastaettekandega ka Riigikohtu esimees Villu Kõve ja justiitsminister Madis Timpson. Lisaks valitakse seal kohtunikkonna omavalitsusorganid, õnnitletakse tööjuubilare, antakse üle kohtute aumärk ja Aasta Selgesõnalise auhind. Viimane on mõeldud kohtunikule, kes on avalikkusele lihtsas ja selges eesti keeles ning arusaadavalt selgitanud õigusemõistmise põhimõtteid.
23. korralisel täiskogul osaleb ka 15-liikmeline Ukraina kohtunike delegatsioon erinevatest kohtuastmetest ja ‑harudest. Visiidi eesmärgiks on toetada Eesti oskusteabe ja kogemuse jagamise kaudu Ukraina kohtute sõltumatuse tugevdamist ning korruptsiooni vähendamist.
Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekanded ning ka mitmed teised ettekanded on järelvaadatavad.
Loe lisaks:
- Villu Kõve: kohtusüsteemi tõhustamine on vältimatu
- Täiskogu aruteluring: millist kohut Eestile soovime?
- Ukraina kohtunikud said Eestist inspiratsiooni digilahenduste ja kohtuhalduse alal
Teate sisestas:
Sandra Sommer
pressiesindaja
5333 9846, 730 9042
sandra [dot] sommerriigikohus [dot] ee