Riigikohus tühistas korruptsioonis süüdistatavate Narva ametnike õigeksmõistmise

Prokuratuur süüdistab Narva linnavalitsuse kommunaal- ja ehitusosakonna juhatajat Tatjana Lennukit selles, et ta võttis vastu oma endise abikaasa Eduard Lennuki ettevõtte Edlen Service OÜ tehtud projekteerimis- ja ehitustööd summas 45 240 eurot, millest tema alluvuses töötanud ametnik oli eelnevalt keeldunud.
 

Süüdistuse järgi koostas Tatjana Lennuk ise ka ettevõtte riigihankel osalemise pakkumuse ja teostatud tööde akti. Samuti aitas ta Eduard Lennukil kokku panna päringuid ja vastuseid hankekomisjonile ning linnavalitsusele, et näidata tööde korrektset teostamist.
 

Narva linnamajandusameti korrakaitseteenistuse endist juhti Julia Tuštšenkot ning Eduard Lennukit süüdistatakse sellele kuriteole kaasaaitamises.
 

Maakohus tunnistas kõik kohtualused süüdi, kuid ringkonnakohus mõistis nad õigeks. Nimelt keelab korruptsioonivastane seadus ametiisikul teha otsuseid ja toiminguid endaga seotud isikute suhtes või huvides. Ringkonnakohus aga leidis selles asjas, et süüdistuses polnud Tatjana Lennuki ja Edlen Service OÜ seotust õiguslikus mõttes piisavalt kirjeldatud. Seetõttu mõisteti süüdistatavad õigeks vaatamata sellele, et mitmed asjaolud leidsid kohtus kinnitust.
 

Ametnik pidi olema korruptsiooniohust teadlik
 

Riigikohus tühistas täna õigeksmõistva otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on süüdistus piisavalt üksikasjalik, nii et süüdistavatel oli võimalik aru saada, mida neile ette heidetakse. Prokuratuuri poolt tegudele antud esialgset õiguslikku hinnangut on aga kohtul võimalik vajadusel muuta.
 

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga selles, et Tatjana Lennuki ja Edlen Service OÜ seotuse tõendamisel ei saa tugineda üksnes linnaametniku varasemale abielule ettevõtte omanikuga. Samas on süüdistuses põhjalikult kajastatud ka seda, kuidas Tatjana Lennuk koostas ettevõtte nimel hankedokumente ja aitas hiljem tagada, et linn võtab tööd vastu. Lisaks viitab kohtus tõendina uuritud kirjavahetus endiste abikaasade jätkuvale emotsionaalsele sidemele, mis võis ametniku tegevust mõjutada.
 

Seadus keelab ametiisikul teha otsuseid ja toiminguid ka olukorras, kus need teda ennast ja temaga seotud isikuid küll ei puuduta, kuid ta on teadlik korruptsiooniohust. Riigikohus rõhutas, et selline korruptsioonioht peab olema ametiisikule siiski selgelt äratuntav. Samas on raske kujutada ette ilmsemat ja arusaadavamat näidet huvide konfliktist, kui juhtum, kus ametnik koostab kellegi teise nimel dokumente, laseb need pärast allkirjastamist endale esitada ja kiidab heaks ning võtab sellega omavalitsusele kohustuse teha suures ulatuses rahalisi väljamakseid.
 

Tõendina võib kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid
 

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga aga selles, et kriminaalasjas ei tohtinud tõendina kasutada sideettevõttelt saadud telefoniside andmete protokolle.
 

Juba 2021. aastal otsustas Riigikohus, et sideettevõtetelt ei või kuritegude uurimiseks nõuda telefoniside andmeid, mida nad peavad seaduse järgi aasta jooksul säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
 

Samas säilitavad sideettevõtteid andmeid ka ärilisel eesmärgil, näiteks arvete koostamiseks ja kliendivaidluste lahendamiseks. Kriminaalkolleegium märkis, et selliste andmete kasutamine kriminaalmenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud. Selleks peab aga prokuratuur tõendama, et sideettevõtte on need andmed kogunud just ärilisel eesmärgil, mitte riigi sunnil. Praeguses asjas prokuratuur seda kohustust ei täitnud.