Riigikohus selgitas otsuses kriminaalasja toimikuga tutvumise korda

Kriminaalasja toimiku tutvustamine pole praegu õigusaktides selgelt reguleeritud. Vastavat seadusemuudatust on arutatud juba aastaid ja hetkel on see Riigikogu menetluses osana laiemast kriminaalmenetluse reformist.
 

Kehtivaid õigusakte tõlgendades jõudis aga Riigikohus järeldusele, et kõigile maakohtutes arhiveeritud kriminaalasjade toimikutele kehtib juurdepääsupiirang. Toimikuga tutvumiseks saab anda erandina loa maakohtu esimees.
 

„Põhjendatud taotluse puhul on võimalik kohtu esimehel ka edaspidi anda luba toimikuga tutvumiseks ajakirjanikele, teadlastele ja teistele, kellele see on tööalaselt vajalik. Nende jaoks ei pruugi selle otsusega väga palju muutuda. Samas annab see lahend kohtule senisest selgema aluse juurdepääsust keeldumiseks näiteks juhul, kui toimikuga soovib tutvuda inimene, keda lihtsalt huvitavad kohtuasja materjalid,“ selgitas Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.
 

Kohus peab toimikuga tutvumise taotlust lahendades arvestama muu hulgas nende inimeste õigustega, kelle andmed on toimikus. Võrreldes avalikul kohtuistungil kõlanud suuliste aruteludega annavad toimikus asuvad materjalid inimeste eraelust sageli märksa täpsema ja detailsema ülevaate.
 

Riigikohus nentis, et toimikus leiduvad andmed ei puuduta üksnes süüdistatavaid, vaid ka kannatanuid, tunnistajaid ja teisi kohtuasjaga veelgi kaudsemalt seotud inimesi. Need inimesed peavad paratamatult taluma, et nende andmeid avaldatakse kohtuistungil. Samas on nende huvides, et eraelu riive piirduks ainult möödapääsmatult vajalikuga ja nad ei peaks samaväärse tähelepanuga arvestama ka pärast kohtumenetluse lõppu.
 

Seetõttu peaks juurdepääs arhiveeritud kriminaalasja toimikule olema Riigikohtu hinnangul üldjuhul piiratum ning tutvuda soovijal selleks kaalukas õigustatud huvi. Teisalt ei välista näiteks kriminaalasja istungi kinniseks kuulutamine iseenesest võimalust, et menetlusvälisel isikul lubatakse hiljem toimikuga mingis osas tutvuda. Lisaks tuleb arvestada ka seaduses kehtivat erandit, mis lubab isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil.
 

Oluline on sündmustest möödunud aeg
 

Toimikuga tutvumiseks loa andmisel võib olla muu hulgas oluline, kui palju aega on kohtuasjas käsitletud sündmustest möödunud. Riigikohus asus seisukohale, et kriminaalasja toimikule kehtib juurdepääsupiirang kuni viis aastat alates lahendi jõustumisest ja maakohtu esimees võib seda tähtaega viie aasta võrra pikendada. Juurdepääs toimikus leiduvatel eraelu oluliselt kahjustavatele isikuandmetele on aga juba seaduse järgi piiratud kuni 75 aastat või 30 aastat alates inimese surmast.
 

Maakohtu esimees võib toimikuga tutvumiseks loa andmisest keelduda ka juhul, kui toimik on väga mahukas ja sisaldab eraelu oluliselt kahjustavaid isikuandmeid, mille kinni katmine tooks kohtule kaasa põhjendamatult suuri kulutusi ja häiriks põhitööd.
 

Riigikohtu otsusele lisasid täiendava arvamuse kohtunikud Nele Siitam ja Oliver Kask. Nende hinnangul oleks tulnud kehtivat õigust tõlgendada nii, et kriminaalasja toimik on alates kohtuistungi toimumisest avalik ja juurdepääsupiirang hõlmab üksnes kinnisel istungil arutatud teavet ning seaduses loetletud isiku- ja muid andmeid.
 

Tänane Riigikohtu lahend ei puuduta jõustunud kohtuotsuste avaldamist ega Rahvusarhiivile üle antud kriminaaltoimikute tutvustamist.