Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et laenuandja vajab igal juhul tarbijakrediidi tegevusluba, kui ta annab laenu inimestele, kes võivad saadud raha kasutada isiklikul otstarbel ehk väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust.
Riigikohus rõhutas eelmisel nädalal avaldatud otsuses, et pärimislepingut on võimalik tühistada vaid väga erandlikel juhtudel, mistõttu tuleb notaril enne lepingu sõlmimist pooltele selle olemust ja alternatiive hoolikalt selgitada.
Kohtunikueksamikomisjon kuulutab välja kohtunikueksami. Kohtunikueksami kirjalik osa toimub 13.–15. märtsil 2023. a ja suuline osa 17.–20. aprillil 2023. a.
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kui treenerile kehtestatud eluaegne lastega töötamise keeld pole põhjendatud, siis ei tohi tema tööandjat ka laste treenimiseks mõeldud toetusest ilma jätta.
Riigikohtu esimees Villu Kõve osales Euroopa ja araabia riikide kõrgeimate kohtute juhtide koostööseminaril, mis kandis pealkirja: „Kohtusüsteemi tugevdamine: peamised väljakutsed ja nende lahendusteed“.
Justiitsminister kuulutas 9. novembril välja konkursi kokku kümnele kohtunikukohale – Pärnu Maakohtus (3), Harju Maakohtus (3), Viru Maakohtus (2), Tartu Halduskohtus (1) ja Tartu Ringkonnakohtus (1).
Kohtunike distsiplinaarkolleegium tunnistas Viru Maakohtu kohtuniku Andres Hallmäe süüdi ametikohustuste mittekohases täitmises ja karistas teda palga vähendamisega 15 protsendi võrra kuueks kuuks.
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et kehtivate tasumäärade juures ei pruugi riigi õigusabi pakkumine olla jätkusuutlik ja ohtu võib sattuda õigusabi vajavate inimeste põhiõiguste kaitse.
Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et Tartu Keskpargi alale kultuurikeskuse rajamise vastu võitleva MTÜ Päästame Tartu Keskpargi kaebus on esitatud tähtaegselt ja halduskohus peab selle sisuliselt läbi vaatama.
Riigikohus juhtis täna avaldatud otsuses tähelepanu sellele, et kui lapsevanem peab võimalikuks, et tema last kuritarvitatakse seksuaalselt, aga ei takista sellest hoolimata kuritegude toimepanemist, võib ta vastutada kuritegudele kaasaitamise eest.
