Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu halduskolleegiumi tänases kohtumääruses rõhutatakse, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, tuleb vaidlusaluste metsade paiknemine geograafilises ruumis konkreetselt ära tähistada.
Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis Tiiu Järviste õigeks omastamise katse süüdistuses, kuid saatis kriminaalasja rahapesu süüdistuses uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule uues kohtukoosseisus.
Tänases otsuses rõhutas Riigikohus, et avalikel bussiliinidel ei või veo tellija ühepoolselt alandada liinikilomeetri maksumust piirmäärani, kui see ei kata enam vedaja tegelikke kulusid.
Möödunud oktoobris toimunud menetluskonverentsil räägiti muuhulgas sellest, kuidas luua ja muuta menetlusseadustikke. Sellest paneelist on valminud kokkuvõtlik artikkel, kus esitletakse paneelis püstitatud keskseid küsimusi ja valikukohti.
Möödunud oktoobris toimunud menetluskonverentsil räägiti halduskohtumenetluse paneelis nii kohtuliku kontrolli ulatusest, halduskohtu volituste piiridest, pädevuse laiendamisest, halduskohtumenetluse kiirendamisest kui ka ausast menetlusest. Kadri Kivistik kirjutas halduskohtumenetluse kolmest alapaneelist kokkuvõtlikud artiklid.
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses müüja vastutust müüdud eseme puuduste eest ja sellistest puudustest ostja varale tekkinud kahju hüvitamise põhimõtteid.
Tänases otsuses rõhutas Riigikohus, et kultuurimälestise kaitsevööndi kehtestamisel on põhiline eesmärk, mille täitmiseks kaitsevöönd kehtestada soovitakse, kuid kaaluda tuleb ka erinevaid muid põhjendatud huve ja arvestada kõiki olulisi asjaolusid. Lõplikku ja detailset kaalumist ei ole vaja looduskaitselistes küsimustes, mille kohta peab teine asutus andma eraldi loa.
Kohtunike distsiplinaarkolleegium tunnistas Harju Maakohtu kohtuniku Alan Biini süüdi tsiviilasjade lahendamisega viivitamises, mõistliku menetlusaja nõude rikkumises ja kohtulahendite ettenähtud ajaks tegemata jätmises ning karistas teda noomitusega.
Väide, et Eesti halduskohtutes valitseb struktuurne valitsusesõbralikkus ja politseiriigi mentaliteet, on ilmselge liialdus, kirjutab ERR-i portaalis Ivo Pilving vastuseks Allar Jõksi kommentaarile „Kuidas halduskohtud valitsuse koroonapiiranguid õigustasid“.
