Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul nimetas Riigikogu täna Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmeks praeguse Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku Vahur-Peeter Liini.
20. septembrini on Tartu Ülikooli õigusteaduse tudengitel võimalik kandideerida endise riigikohtuniku Henn Jõksi mälestusfondi stipendiumidele. Sel aastal jagab fond välja kokku 13 000 eurot toetusi.
Reedel, 8. septembril toimus Riigikohtus kohtunike järelkasvukava avapäev, kus tutvustati nii järelkasvukava kui ka selleaastaseid programmis osalejaid.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõuniku põhiülesanded on põhiseaduse ja põhiseaduslikkuse järelevalve probleemide uurimine ja kohtulahendite ettevalmistamine ning koostöö korraldamine valdkonnas. Kandideerimistähtaeg on 4. september.
Riigikohus otsib oma meeskonda teotahtelist ja asjalikku sekretäri, kelle põhiülesanne on Riigikohtu tsiviilmenetluste tehniline teenindamine ja korrektse asjaajamise tagamine. Kandideeri hiljemalt 9. augustil.
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et Vabariigi Valitsuse määrus, mis võimaldab 2014 –2020 struktuuritoetustest hüvitavate kulude tagasiulatuvat tagasinõudmist, on vastuolus põhiseadusega. Kohtu hinnangul näeb määrus ette rangema regulatsiooni ka sellistele hangetele ja toetustele, mis on korraldatud või mille kohta on otsus tehtud enne määruse uue redaktsiooni kehtestamist.
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et arupärimiste ja eelnõude üleandmise piiramine oli vajalik Riigikogu töövõime tagamiseks ega rikkunud parlamendi liikmete õigusi.
Riigikohus leidis, et kui inimene on välisriigile väljaandmise tagamiseks vahistatud, siis saab selle asemel teatud juhtudel kasutada ka elektroonilist valvet või kautsjonit.
Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et Sergei Seredenko karistamine riigivastase kuriteo eest oli põhjendatud.
Riigikohus otsustas Hiina sõjaväeluure huvides tegutsenud Gerli Mutso süüditunnistamise küll osaliselt tühistada, kuid jättis jõusse talle mõistetud kaheksa ja poole aasta pikkuse vangistuse.
