Balti riikide kõrgeimate kohtute esindajad said kokku Tallinnas

Riigikohtu esimees Villu Kõve rääkis, et möödunud aastas kasvas Eestis märkimisväärselt haldusasjade arv. Ka tsiviilasjade arv on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 7%. Kriminaalasjade arv on aastaid langenud, ent nüüd näib, et see on muutumas. Kokkuvõttes on Eesti kohtute jõudlus langemas ja menetlustähtajad pikenemas. Kõige keerulisem on olukord ringkonnakohtute tsiviil- ja halduskolleegiumides. Riigikohtu eelmise aasta tööst võib eeskätt esile tuua valimiskaebused ja nende lahendamiseks ette nähtud lühikese tähtaja.  Veel tegi Villu Kõve Balti kolleegidele ülevaate kohtureformi eelnõust ja edasisest plaanidest seoses kohtuhaldusmudeli muutmisega. Peatuti ka kohtunikukonkurssidel ja kohtunikukohtade täitmise teemal.

 

Leedu Ülemkohtu president Danguolė Bublienė märkis, et ka Leedus on uute kohtunikukandidaatide leidmine keeruline. Kohtuasjade arv on püsinud aga enam-vähem stabiilsema, vaid kriminaalasjade arv on pisut kasvanud. Menetlusaeg on seejuures pigem vähenenud ja kohtute jõudlus on hea. Puutuvalt halduskohtumenetlusse valmistatakse Leedus ette eelnõud, mis võimaldaks vähendada kohtusse jõudvate perspektiivitute asjade arvu. President Danguolė Bublienė juhtis eraldi tähelepanu veel mitmele Leedu kohtusüsteemis praegu aktuaalsele teemale: 1) probleemid turvalisusega kohtumajades, 2) eelarveprobleemid (keeruline leida tugipersonali), 3) pretsedendiõiguse rakendamiseks metodoloogia väljatöötamine, 4) kohtute haldamise nõukoja otsuse alusel alates 1. juunist 2026 jõustumata lahendite tutvustamine ajakirjanikele.

 

Läti Ülemkohtu president Aigars Strupišsi sõnul on neil võrreldes 2019. aastaga langenud asjade arv kõikides menetlusliikides u 25% ja praegu on asjade arv üpris stabiilne. Küll aga kasvab kohtunike rahulolematus seoses töökoormusega. Ka Lätis soovitakse muuta kohtute haldamist sõltumatuks täitevvõimust, vastav eelnõu on praegu parlamendis. Samuti kavandatakse kohtutes töötavate õigusassistentide süsteemi reformi, millega kehtestatakse neile hariduse miinimumstandardid (praegu u 15% õigusassistentidest on õigushariduseta) ja nende palk seotakse sarnaselt Eesti kohtujuristide palgale kohtuniku palgaga. Veel tegeletakse Läti kohtusüsteemis aktiivselt tehisaru arendamisega: valminud on tööriist kohtulahendite otsimiseks, järgmisena hakatakse arendama tööriista, mis teeb tekstianalüüsi.

 

Tsiviil- ja kriminaalasjade kohtupraktika teemapunktis tutvustati lähiaastate olulisemaid kohtulahendeid ja statistikat. Samuti räägiti mitmetest Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest (sh nt Finbergs vs. Latvia, EIK 57845/21, menetlusse mittevõtmise põhjendamine), mis mõjutavad kohtusüsteemi tervikuna. Lisaks kohtupraktikale räägiti ka kõrgeimate kohtute kolleegiumide töökorraldusest ja põlvkonnavahetusest.

 

Balti riikide ülemkohtute kohtumise raames külastati ka Stenbocki maja, kus peaminister Kristen Michaliga tegi ülevaate Balti riikide koostööst eri valdkondades ja samuti Eesti plaanidest seoses tehisaru rakendamisega.