Eesti kohtud on asjade lahendamise kiiruselt endiselt Euroopa Liidu esikümnes

2024. aasta andmeil asusid Eesti maakohtud hagiga tsiviilasjade lahendamisaja poolest EL-i riikide seas 9. kohal ja kolme kohtuastme võrdluses olid meie kohtud 4. kohal, selgub Euroopa Komisjoni avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelist „The EU Justice Scoreboard“.
 

Eesti tsiviilkohtute menetlusajad on aastate jooksul märkimisväärselt pikenenud ja ka positsioon EL-i riikide võrdluses mõnevõrra halvenenud – 2019. aasta andmeil olime maakohtute tulemuste alusel 6. ja kolme kohtuastme võrdluses 2. kohal. Tsiviilasjade menetlusajad jätkasid Eestis kasvu ka 2025. aastal, kuid need andmed pole veel EL-i statistikasse jõudnud.
 

Eesti halduskohtud olid menetluste kestuse põhjal 5. kohal nii esimeses kohtuastmes kui ka kolme astme keskmisena. Läbi aastate on Eesti halduskohtute menetlusajad ja ka positsioon EL-i võrdluses muutunud üsna vähe, kuigi haldusasjade arv on juba mitmendat aastat tõusuteel.
 

Suurim probleem töökoormusega on praegu Tallinna Ringkonnakohtus, kus haldusasjade apellatsioonide keskmine menetlusaeg kasvas mullu 489 päevani, mida on kaks korda rohkem kui veel paar aastat tagasi.
 

Kriminaalasjade lahendamiseks kulunud aega Euroopa Komisjoni uuringus ei võrreldud. 
 

Riigi kulutused kohtute ülalpidamiseks ulatusid Eestis 2024. aastal ligi 0,3 protsendini SKT-st, millega olime 27 EL-i riigi võrdluses keskmiste seas. Kohtunike arvu poolest 100 000 elaniku kohta asus Eesti 17. kohal, samas kui hagiga tsiviilasjade hulgalt 100 elaniku kohta olime 21. ja haldusasjade suhtarvult 16. kohal.
 

Digitehnoloogia kasutamisel on Eesti õiguskaitseasutused uuringu andmeil Euroopas endiselt ühed eesrindlikumad.