Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Kiri ministritele: KHN ei nõustu 0,84 miljoni eurose kärpega
PDFRiigikohtu esimees Villu Kõve, kes ühtlasi juhib ka kohtute haldamise nõukoda (KHN), saatis peaminister Kristen Michalile, rahandusminister Jürgen Ligile ning justiits- ja digiminister Liisa Pakostale pöördumise, milles KHN väljendab sügavat muret kohtute eelarve seisu üle.
Nimelt on Rahandusministeerium riigieelarve infosüsteemis vähendanud 2026. aasta kohtute majandamiskulusid 0,84 miljoni euro võrra, et viia Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kulud infosüsteemis vastavusse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 andmetega. Seda olukorras, kus 22. mai KHN-i istungil lubati, et 0,84 miljoni euro suurune kärbe ei tule kohtute 2027–2030 eelarvetesse kaasa.
Rahandusministeerium on põhjendanud majandamiskulude vähendamist asjaoluga, et Justiits- ja Digiministeerium pole siiani tõstnud RKAS-i reale puuduvat rahastust eelpoolnimetatud summas. Kohtud nende arvelt nö lisakärpega ei nõustu ja esitasid 1. septembril vastavasisulise pöördumise justiits- ja digiministrile. Seni vastust pole.
Võttes arvesse kohtute rahastamisprobleemi ulatuslikku mõju kohtuasjade menetlemisele ja kohtureformi läbiviimisele, võttis KHN vastu resolutsiooni, mille nõukoja esimees ka ministritele läkitas:
„KHN ei nõustu Rahandusministeeriumi poolt 2026. a riigieelarve liigenduses tehtud muudatustega ja 2027–2030. a riigieelarve strateegia projektist nähtuva kohtute eelarve kärpega 836 371 euro ulatuses aastas. Need meetmed välistavad õigusemõistmise seadusest tulenevas mahus. Lisaks on oluline puudujääk kohtute IT teenuste rahastamisel. Eeltoodu on vastuolus kohtusüsteemi toimimise ja rahastamise põhiseaduslike nõuetega.“
Teate sisestas:
Iris Raudsik
kommunikatsioonispetsialist
iris [dot] raudsik
riigikohus [dot] ee