Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
Kohaliku omavalitsuse määrused peavad olema kooskõlas ka hiljem jõustunud seadustega
Riigikohtu üldkogu leidis, et kui kohaliku omavalitsuse määrus on jäänud sama küsimust reguleeriva seadusega kooskõlla viimata, on see põhiseadusega vastuolus ja seega kehtetu (vt põhiseaduse § 154 lg 1).
"Kui teatud küsimuse lahendamine on seadusega reguleeritud, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada," tuletas üldkogu meelde juba varem esitatud seisukohta (vt 18. novembri 2004 otsus asjas nr 3-4-1-14-04, p 17).
Kohtuvaidlus puudutas vallavanema volituste tähtajalise lõppemise tõttu ametist vabastamisel makstava hüvitise suurust ja maksmise tingimusi, mida volikogu oli oma määrusega reguleerinud seaduses sätestatust erinevalt (vt KOKS § 541 lg 1).
Riigikohus tunnistas volikogu määruse sätte kehtetuks, kuna põhiseaduse kohaselt peab ka kohaliku elu küsimuses antud volikogu määrus olema kooskõlas seadusega.
Üldkogu märkis lisaks, et seaduses vajaks selget regulatsiooni küsimus, kas vallavanema volituste lõppemisel saab korraga maksta hüvitist, mis on sätestatud KOKS § 541 lg 1 p-s 1, ja hüvitist, mis on sätestatud KOKS § 541 lg-s 3. Esimese maksmise seostab seadus vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega, teise maksmise aga vallavanema vabastamisega volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.
Samuti vajaks täpsustamist KOKS § 541 lg 3 sõnastus, sest sellist vallavanema volituste lõppemise alust nagu volituste lõppemine valdade ühinemise tõttu, seaduses ei sätestata.
OTSUS 3-3-1-67-15
Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846