Kohtunike täiskogu on tänavu pühendatud õigusemõistmise avalikkusele

Õigusemõistmise avalikkuse piiramise juhtumid on viimasel ajal olnud meedia teravdatud tähelepanu all, mistõttu arutletakse sel teemal ka kohtunikkonna aasta suurüritusel. 

„Kohtuniku ülesanne on leida kompromiss avaliku ja ajakirjandusliku huvi ning seadusest tulenevate teabe avaldamise piirangute vahel. Väljakutseks on seejuures seaduses toodud regulatsiooni üldsõnalisus ja kohati ka lünklikkus ning vähene kohtupraktika,“ leiab Harju Maakohtu kohtunik Elina Elkind. „Arvan, et siin ei ole must-valgeid lahendusi, vaid kohus peab menetluse avalikkuse küsimuses püüdlema võimalikult tasakaaluka ja põhistatud otsustuse poole.“ 

Täiskogul osaleb kohtunik Elkind paneeldiskussioonis „Kohtumenetluse kinniseks kuulutamine vs. kohtuistungist reaalajas ülekande tegemine“, mida juhatab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Selles arutelus löövad kaasa veel riigiprokurör Denis Tšasovskih, advokatuuri esimees Jaanus Tehver ja Õiguskantsleri Kantselei vanemnõunik Liina Lust-Vedder.

Kommunikatsiooniekspert ja endine ajakirjanik Rasmus Kagge analüüsib oma ettekandes, kas kohtunikud on olnud oma otsuste selgitamisel piisavalt aktiivsed. „Ainuüksi viimasest aastast on teada mitmed laia kõlapinda ja arutelu tekitanud otsused, kus kohtunike selgitused olnuks vajalikud, et mitte öelda lausa kohustuslikud,“ märgib Kagge.

Kohtupidamise avalikkusega seotud probleemide lahendamiseks kutsus Riigikohtu esimees Villu Kõve eelmisel aastal kokku ümarlaua, millest võtsid osa nii kohtunikud kui ka prokuratuuri, Justiitsministeeriumi, Õiguskantsleri Kantselei ja ajakirjanduse esindajad. Arutelude tulemusena on Justiitsministeeriumis valmimas kohtumenetluse avalikkuse eelnõu, mida täiskogul tutvustab justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. 

„Põhiseadus räägib avalikust kohtupidamisest ja kohtuotsuse avalikust kuulutamisest – omal ajal tähendas see pealtvaatajatega kohtusaali ning otsuse saalis ettelugemist. Kuidas seda tagada, kui peaaegu kolmveerand kohtuasjadest on liikunud kirjalikku menetlusse, arvestatav osa kunagistest otsustest tehakse määrusena ja suur osa teatavakstegemisi seisneb lahendi kätteandmises kohtukantseleis?“ selgitab Peep kohtute ees seisvaid väljakutseid. 

Riigikohtunik Nele Parrest räägib aga keerulisest andmekaitsenormide rägastikust, millega kohtunikud oma töös iga päev kokku puutuvad. „Eesmärk on anda ülevaade sellest, milliseid isikuandmete kaitse norme peab kohus järgima oma töös – kui registreerib kohtute infosüsteemis dokumente, teeb registripäringuid, avaldab kohtulahendeid, tutvustab toimikut, peab registreid jne. Kohtu ülesanne on tagada õiguste kaitse, unustamata seejuures õigust isikuandmete kaitsele,“ märgib Parrest.

Kohtunike täiskogul esinevad traditsioonilise aastaettekandega ka Riigikohtu esimees Villu Kõve ja justiitsminister Maris Lauri. Samuti valitakse seal kohtunikkonna omavalitsusorganid, antakse üle kohtute aumärk ja õnnitletakse tööjuubilare. Sel aastal antakse esimest korda välja Aasta Selgesõnalise auhind kohtunikule, kes on avalikkusele lihtsas ja selges eesti keeles ning arusaadavalt selgitanud õigusemõistmise põhimõtteid.  

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
55 637 043