Kohtunikku karistati kohtuasjade lahendamisega viivitamise eest distsiplinaarkorras noomitusega

Täpsemalt mõisteti kohtunik distsiplinaarkorras süüdi selles, et ta viivitas kuues tsiviilasjas lõpplahendi tegemisega. Samuti lükkas kohtunik 41 asjas korduvalt ja pikaks ajaks edasi lahendi kuulutamist ega teavitanud menetlusosalisi uuest lahendi avaldamise ajast. Seetõttu viibis paljude kohtuasjade lahendamine mitu kuud ja mõnel juhul ka kuni paar aastat.

Kohtunik väljendas tekkinud olukorra pärast kahetsust. Probleemide põhjustena viitas ta muu hulgas suurele töökoormusele ning kohtujuristide vahetumisele ja sellega kaasnenud vajadusele uusi inimesi välja õpetada. Lisaks tõi ta välja teenistuslähetuse välismaal, mis ei võimaldanud tegeleda paralleelselt kohtuasjade lahendamisega, kuigi ta oli lootnud seda teha. 

Distsiplinaarkolleegium märkis oma otsuses, et kohtunike suur töökoormus on Eestis tõsine probleem, mis vajab ka õiguspoliitilist lahendust. Tsiviilasjade arvu kasvu tõttu on Harju Maakohtus nende keskmine menetlusaeg viimase viie aasta jooksul pikenenud ligi poole võrra. 

Olukorras, kus ühel kohtunikul tuleb aastas lahendada keskmiselt ligi 400 tsiviilasja, võib väiksemgi tõrge, takistus või viivitus kohtuniku töös areneda kiiresti suuremaks probleemiks ja viia asjade kuhjumiseni. Seetõttu on kohtusüsteemil ja riigil laiemalt kohustus tagada kohtunikele vajalikud tingimused ja tugi kasvanud koormusega toimetulekuks. 

Sellest hoolimata rõhutas kolleegium, et suur töökoormus ei pruugi alati õigustada asjade põhjendamatult pikka menetlemist ja ka praegusel juhul ei olnud kohtunik oma kolleegidest rohkem koormatud. Kohtuniku sujuvat tööd võis küll takistada kohtujuristide vahetumine, kuid teisalt oli tal juba varemgi probleeme oma töö tõhusa korraldamisega ja tähtaegade järgmisega. Lisaks vähendas ta kogunenud asjade jääki eelkõige uuemate kohtuasjade arvel, ehkki üldjuhul tuleb asju lahendada kohtusse saabumise järjekorras. 

Seaduse järgi võib kohtunikku distsiplinaarsüüteo eest karistada noomitusega, rahatrahviga kuni ühe kuu palga ulatuses, palga vähendamisega või ametist tagandamisega. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades leidis kolleegium, et piisav on noomitus. Kohtunik on olnud ametis kaheksa aastat ja varem pole teda distsiplinaarkorras karistatud. Samuti ei tehtud distsiplinaarasjas etteheiteid tema lahendite sisulisele kvaliteedile.  

Kohtunike distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi viieliikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad kolm riigikohtunikku, üks ringkonnakohtunik ning üks esimese astme kohtunik. Riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu.

 Distsiplinaarkaristus on kustunud (vt kohtute seaduse § 88 lg 6).