Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Kohtunikku karistati tsiviilasjade lahendamisega viivitamise eest distsiplinaarkorras noomitusega

5. jaanuar 2024
PrintPDF

Kohtunike distsiplinaarkolleegium tunnistas Harju Maakohtu kohtuniku Alan Biini süüdi tsiviilasjade lahendamisega viivitamises, mõistliku menetlusaja nõude rikkumises ja kohtulahendite ettenähtud ajaks tegemata jätmises ning karistas teda noomitusega.

Kolleegium pidas põhjendatuks distsiplinaarsüüdistuses tehtud etteheiteid, mille kohaselt jättis kohtunik 38 tsiviilasjas mõistliku aja jooksul tegemata menetlustoimingud ja kohtulahendid. Käsitletud tsiviilasjade menetlustes esines niisuguse pikkusega seisakuid, mida ei saa mõistlikult põhjendada. Viivitused olid tingitud ennekõike kohtunikust sõltuvatest asjaoludest ja tema valikutest oma töö korraldamisel.

Kohtunik nõustus etteheidetega ja möönis, et ei suutnud kohtuasjade kuhjudes oma tööd piisavalt tõhusalt korraldada. Kohtunik palus rikkumist vabandavate asjaoludena arvestada tema töövõimet mõjutanud terviseriket ning seda, et tööle naastes on ta aktiivselt tegelenud oma menetlusgrupi töökorralduse parendamisega ja ootele jäänud kohtuasjade lahendamisega.

Distsiplinaarkolleegium märkis oma otsuses, et kohtu ja kohtuniku suur töökoormus Eestis, sh Harju Maakohtus, on tõsine probleem, mis vajab ka õiguspoliitilist lahendust. Samas ei õigusta ainuüksi suur töökoormus alati asjade põhjendamatult pikka menetlemist, arvestades mh võrreldavate kohtuasjade lahendamise tavapärast kestust samas kohtus.

Seaduse järgi võib kohtunikku distsiplinaarsüüteo eest karistada noomitusega, rahatrahviga kuni ühe kuu palga ulatuses, palga vähendamisega või ametist tagandamisega. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades leidis kolleegium, et piisav on noomitus.

Distsiplinaarkolleegium leidis, et kuigi süü on tõendatud, ei saa jätta arvestamata ka kohtunikul diagnoositud tervisehäiret. Lisaks sellele pidas kolleegium oluliseks, et kohtunik tunnistas rikkumisi ja vajakajäämisi menetlusgrupi töö korraldamisel ning kinnitas, et on nüüdseks oma töös korrektiive teinud.

Distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi viieliikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad kolm riigikohtunikku, üks ringkonnakohtunik ning üks esimese astme kohtunik. Riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu.

 

Distsiplinaarkolleegiumi otsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

 

Teate sisestas:
Sandra Sommer
pressiesindaja
5333 9846, 730 9042
sandra [dot] sommeratriigikohus [dot] ee