Kohtunikku karistati viivituste eest distsiplinaarkorras palga vähendamisega

Kohtunik mõisteti distsiplinaarkorras süüdi selles, et ta venitas põhjendamatult ühe tsiviilasja menetlemisega, rikkudes seaduses sätestatud kohustust lahendada asi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Samas asjas jättis ta lahendamata ka menetlusosalise esitatud menetluse kiirendamise taotluse. 

Lisaks mõisteti kohtunik süüdi selles, et ta rikkus oma menetluses olevas teises tsiviilasjas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise maksimaalset 40-päevast tähtaega. 

Karistuse valikul arvestas kolleegium nii distsiplinaarsüüteo laadi – selged menetlusnormide rikkumised – kui ka raskust, sealhulgas viivituse pikkust.

Kolleegium märkis, et kohtunik oli teadlikult jätnud lahendamata tsiviilasjas esitatud taotluse menetluse kiirendamiseks ja ei pööranud mõjuva põhjuseta tähelepanu kostjate vastuväidetele, mis tõi kaasa kohtuasja menetlemise venimise. Kohtunik ei lahendanud taotlust ja vastuväiteid ka siis, kui järelevalvemenetluses oli talle antud selleks juhis.

Teises tsiviilasjas viivitas kohtunik kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisega põhjendamatult pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist 5 kuud ja 18 päeva, avaldades otsuse alles pärast seda, kui menetlusosalised olid talle viivitamist meelde tuletanud.  

Kohtunike distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi viieliikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad kolm riigikohtunikku, üks ringkonnakohtunik ning üks esimese astme kohtunik. Riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu.

 Distsiplinaarkaristus on kustunud (vt kohtute seaduse § 88 lg 6).