Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Reklaamiseaduse kohaselt ei saa poliitiku sõiduautol olevat domeeninime ja fotot käsitada reklaamina

18. mai 2017
PrintPDF
Riigikohus juhib tänases otsuses tähelepanu, et kutsetegevuses kasutusel olevat sõiduautot, mis on tähistatud nime, kontaktandmete, kaubamärgi vms, ei saa kehtiva seaduse kohaselt käsitada poliitilise välireklaamina.

Kohtusse pöördus Vabaerakonna liige Artur Talvik, kes taotles temale Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtud ettekirjutuse tühistamist ning ettekirjutuse  aluseks olnud regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrollimist. Ettekirjutuse kohaselt oli poliitilise välireklaami keelu ajal, Tallinnas Rataskaevu 16 juures mootorsõidukil Mitsubishi reklaam „talvik.ee“ ning Riigikokku kandideeriva A. Talviku foto koos kleebisega „Vali kass Artur!“.

Riigikogu valimise seaduse § 51 kohaselt on aga üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.

Ringkonnakohus esitas Riigikohtule taotluse kuulutada kõnealune säte põhiseadusvastaseks.

Riigikohus leidis asja arutades, et kuna riigikogu valimise seadus ei määratle, mis on reklaam või poliitiline reklaam, tuleb poliitilise välireklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest. Reklaamiseadus aga välistab teatud teabe käsitamise reklaamina – näiteks ei käsitata reklaamiseaduse (RekS 2 lg 2 p4) järgi reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas, et kandideerimine valimistel on erakonna põhitegevuse ja kandidaadi poliitilise tegevuse (nt teavitustöö, suhtlemine valijatega ja erakonna piirkondlike organisatsioonidega) vahend. Seetõttu tuleb reklaamiseaduse tähenduses käsitada majandus- ja kutsetegevusena ka erakonna või selle nimekirja kuuluva kandidaadi ja üksikkandidaadi poliitilist tegevust.
Seega välistab RekS § 2 lg 2 p 4 ja RKVS § 51 süsteemne tõlgendamine poliitilise välireklaami keelu alt poliitiku kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamise tema nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga.

Eeltoodud põhjustel jõudis kolleegium järeldusele, et Artur Talviku kasutatavale sõidukile poliitilise välireklaami keeld ei laienenud ja RKVS § 51 ei keelanud selle sõiduki tähistamist domeeninime ja isiku nime täiendava fotoga. Kuna vaidlustatud säte (RKVS § 51) ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv norm, jättis Riigikohus ringkonnakohtu taotluse põhiseadusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Samas jääb Riigikohtu otsusega jõusse Tallinna ringkonnakohtu otsus Artur Talviku suhtes tehtud PPA ettekirjutuse tühistamiseks.

OTSUS 3-4-1-3-17
 
Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846