EST

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Peasakid

Riigi eriplaneeringu algatamisel ei otsustata ehitise asukohta

11. oktoober 2018
PrintPDF

Riigikohus ei rahuldanud MTÜ Emajõe Kaitseks kaebust, kuna seadus ei võimalda riigi eriplaneeringu algatamise otsuseid vaidlustada. Riigikohus selgitas, et kavandatava ehitise asukoha suhtes on võimalik ettepanekuid teha planeerimismenetluse käigus ning kui selliseid ettepanekuid ei arvestata, on kohtulikult kontrollitavad hilisemad otsused.

 MTÜ Emajõe Kaitseks vaidlustas halduskohtus Vabariigi Valitsuse korralduse, millega algatati puidurafineerimise tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu eriplaneering. Eriplaneeringu eesmärk oli leida tehasele sobivaim asukoht Emajõe vahetus läheduses. Halduskohus tagastas ühingu kaebuse läbivaatamatult.
 
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega, et eriplaneeringu algatamist kohtus vaidlustada ei saa. Reeglina võib kohtule kaebuse esitada vaid haldusmenetluse lõpptulemuse peale ning lõpplahendi kontrollimisel hinnatakse ka eelneva menetluse õiguspärasust. Haldusmenetluse algatamist ja vahepealseid toiminguid lubab menetlusseadustik vaidlustada vaid erandlikel tingimustel. Need tingimused ei olnud selles asjas täidetud.

Ehitise asukohavalik ei ole edasises planeerimismenetluses piiratud vaid planeeringu algatamise korralduses märgitava esialgse planeeringualaga (praegusel juhul Viljandi ja Tartu maakond Emajõe vahetus läheduses). Ehitise asukoht määratakse kindlaks pärast avalikku arutelu ja keskkonnamõjude väljaselgitamist. Selle käigus võib lisanduda ja valituks osutuda ka asukoht väljaspool algatamise korralduses märgitud ala. See tagab avalikkuse kaasamise asukohavaliku menetlusse ja keskkonnakaalutluste arvestamise.

Planeerimisseadus näeb riigi eriplaneeringu ette juhul, kui ehitise asukoha või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kolleegium selgitas, et ehitise vastu võib esineda niisugune huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele. Kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti riigi territooriumil ning riigi planeerimispädevus pole sellise huvi korral põhiseadusega vastuolus. 
 
OTSUS 3-17-2132

Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
7309042; 5333 9846
merje [dot] talvikatriigikohus [dot] ee