Riigikogus otsiti lahendusi õigushariduse probleemidele

Eestis lõpetab igal aastal õiguse valdkonnas ülikooli mitusada noort, kuid ometi on nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel raskusi pädevate juristide leidmisega. Näiteks läbib advokatuuri kutseeksami keskmiselt ainult pool ja kohtunikueksami kõigest kolmandik eksami tegijatest või veelgi vähem.

Riigikogus toimunud esinduslikule arutelule olid teiste seas kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja riigikohtunik Urmas Volens. Samuti olid kohal ministeeriumide, ülikoolide, advokatuuri ja notarite koja esindajad.

Volensi sõnul valitseb juristkonnas päris suur üksmeel, et riiklikult tuleks määratleda, mida peab olema Eestis kehtiva õiguse kohta õppinud inimene, et teda saaks lubada teiste inimeste üle otsuseid langetama või nende langetamises osalema kohtuniku, advokaadi, prokuröri või notarina. „See on vajalik õigusriigi toimimiseks, seega on tegemist riiklikult tähtsa küsimusega,“ rõhutas riigikohtunik.

„Riigikogus korraldatud arutelul tundus olevat ka valitsev arvamus, et ülikoolidel võiks olla vähemalt võimalik praeguse 3+2 õppe kõrval õpetada õigust ka viieaastase integreeritud õppe vormis,“ märkis Volens.

Villu Kõve selgitas, et õigusõpe on tervik, mille osadeks jagamine on kunstlik ega anna suurt midagi peale kvaliteedilanguse: „Kolm aastat on ilmselgelt liiga vähe õiguse baasainete korralikuks omandamiseks. Lisaks vajab õigusõpe suuremat tähelepanu praktilistele õiguse rakendamise oskustele.“

Paar aastat tagasi valminud analüüsis leidis Riigikohus, et kvaliteedi parandamiseks peaks akadeemiline õigusharidus põhinema ülekaalukalt päevasel, süsteemse programmi ja rangete hindamiskriteeriumidega kontaktõppel, mis on kombineeritud iseseisva ja rühmatööga. Tööl käimine takistab tudengite pühendumist hariduse omandamisele ja kokkuvõttes kahandab õpingute kvaliteeti. Selle põhjuseks on eelkõige õppelaenusüsteemi ebaatraktiivsus ja tõhusa stipendiumisüsteemi puudumine võimekate toetamiseks.

„Täna on suur osa õigusõpetusest liikunud tasuta õppe loosungi varjus vähemefektiivsetesse kaugõppevormidesse. Juba enam kui 60 protsenti tudengitest õpib õigusteadust tasulises magistriõppes sessioonõppe ehk sisuliselt kaugõppe vormis,“ nentis Riigikohtu esimees ja lisas: „Tegelikult võiks lubada ka päevaõppes tasulist õigusharidust, tingimusel, et riik tagab tasuta ja allahindluseta täisõppe 40–50 võimekamale tudengile, kellest tuleks ka edaspidi juurdekasv kohtunikkonda, prokuratuuri ja õigusloomejuristide hulka.“  

Fotod: Erik Peinar / Riigikogu