Riigikohtu esimees annab ülevaate kohtute tegevusest

Märt Rask leiab oma ettekandes, et on põhjust väita, et riik on asunud ülekriminaliseerimise teele. Riigikohtu kohtupraktika analüütikute kogutud andmetel sisaldab Eesti õiguskord hetkel kokku veidi alla 1300 erineva süüteokoosseisu ehk karistatava teo kirjelduse.
„Ilmselt ei ole pelgalt selle arvu alusel võimalik öelda, kas seda on palju või vähe, ning otsustada, kas kõikide nende tegude karistatavaks kuulutamine on vajalik või mitte. Mitmete eelnõude seletuskirjadest ja asjatundjate arvamuse alusel on põhjust siiski väita, et oleme asunud ülekriminaliseerimise teele," sõnab Rask.

Tööjõulistest 15–74-aastastest Eesti elanikest on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest (hõlmab ka kustunud karistusi). "Kui enamik rahvast on karistatud, siis ei maksa loota, et karistusõigus ühiskonnas iseenesest toimib ja ühiskond iga süüteo toimepanemise hukka mõistab," on Rask seisukohal. Riigikohtu esimees teeb parlamendile ettepaneku korraldada lähema paari-kolme aasta jooksul kõikehõlmav karistusõiguse teaduslik revisjon, et määratleda väärtuspõhiselt karistusõiguse pikemaajalise arengu eesmärgid ja suunad ning korrastada kehtiv karistuste süsteem.

Eelmise aasta ülevaates peatus ta ebaõnnestunud seadusloomeüritusel, nimelt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ülikiirel jõustamisel 2009. a alguses mõne tunni jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kahjuks toimus sama 2009/2010. a vahetusel, mil uus kohtutäituri seadus avaldati Riigi Teatajas 31. detsembril ja jõustus 1. jaanuaril. Rask juhib oma kõnes veelkord seadusandja tähelepanu sellele, et eelnõu sellisel viisil jõustamine võib olla vastuolus põhiseadusega ja küsib, kes kaitseb seadusekuulekat kodanikku seadusandja omavoli eest?

Ta teeb ka tagasivaate riigilõivudele ja peatub nende suurusel. Riigilõivumäärade kehtestamisel on seadusandjal suur, kuid mitte piiramatu otsustusvabadus. "Mõistes seda, et riigilõivud on riigieelarve üks tuluallikas ja need on mõistlikus määras vajalikud, et ära hoida mõttetuid ja pahatahtlike kohtuvaidlusi, ei saa nõustuda sellega, et ülemäära kõrged riigilõivud on muutunud isikutele ületamatuks takistuseks oma põhiõiguste kaitsel kohtusse pöördumisel," märgib Rask.

Lisaks annab Riigikohtu esimees ülevaate kohtute töökoormusest ja kohtusüsteemi tegevust iseloomustavatest statistilistest andmetest. Ta leiab kokkuvõtvalt, et hoolimata kohtute kasvanud töökoormusest 2009. aastal ei jäänud maa- ja halduskohtute kohtuasjad oluliselt venima ja on võimalik kinnitada, et kohtuasjad ei kuhju ja kohtusüsteem töötab oma võimete piiril rahuldavalt.

Mailin Aasmäe

kommunikatsioonispetsialist