Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohtu hinnangul on Tallinna linna sünnitoetuste maksmise kord põhiseaduspärane

08. Märts 2011
PrintPDF
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma tänase otsusega, et Tallinna linna sünnitoetuste maksmise kord on põhiseaduspärane. Põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitas 28. oktoobril 2010 õiguskantsler.

Esmalt leidis Riigikohus, et sünnitoetuse eesmärk ei ole mitte toetada last, vaid toetada last ja tema vanemaid ühiselt, tagades neile parema toimetuleku lapse sünniga kaasnevate kulutustega.

Riigikohtu hinnangul on õiguspärane kohaliku omavalitsuse püüe tagada, et tema territooriumil elavad isikud ennast ka elanikena registreeriksid. Kolleegium tõi välja, et kohalikud elanikud maksavad osaliselt tulumaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mille abil on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik neile teenuseid osutada. Isikud, kes elavad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kasutavad ka kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid, märgib kolleegium, "kui mitte muud, siis vähemalt avalikku tänavavõrku ja -valgustust.“ 

„Kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama PS § s 12 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele,“ seisab otsuses. Riigikohus leidis, et kuigi kohalik omavalitsus ei osuta teenuseid otseselt vastutasuna isikute panuse, sealhulgas tulumaksu laekumise eest, on kohaliku omavalitsuse ja isiku suhe siiski vastastikune. Kuna toetuse saajateks on laps ja vanemad ühiselt, siis on ka vastastikuse suhte osapooleks laps ja vanemad ühiselt. Seetõttu pidas Riigikohus lubatavaks nõuda nii lapse kui ka mõlema vanema Tallinna elanikuks olemist.

Linnavolikogu määrus ei reguleeri otsesõnu sünnitoetuse maksmist juhul, kui lapsel on ainult üks vanem, st kas lapsel ei ole isa või on üks vanem surnud. Kolleegium hindas vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust selles olukorras ja leidis, et teise vanema puudumisel tuleb tõlgendada korda selliselt, et üksikvanemal on õigus sünnitoetust saada. Vastupidine tõlgendus oleks põhiseaduse vastane.

OTSUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja