Riigikohtu nõunikud näevad põhiseaduse muutmise eelnõus küsitavusi | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohtu nõunikud näevad põhiseaduse muutmise eelnõus küsitavusi

13. September 2010
PrintPDF
Täna saatsid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (PSJVK) nõunikud Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele kirja, milles ei nõustunud Riigikogu plaaniga muuta Põhiseadust, vähendades valimisaastate arvu.

Riigikohtu nõunike arvates pole põhiseaduse muutmise põhjus selge. Raske on tõsiselt võtta põhiseaduse muudatuse põhjendust, et valimiskampaaniad mõjuvad negatiivselt poliitilise debati kvaliteedile. „Tahtmatult võib siin tekkida paralleel Konstantin Pätsi 1934. aastal väljendatud mõttega, et Eesti rahvas on poliitikast väsinud," seisab kirjas.

Nõunikud märkisid, et poliitikute jaoks ei peaks valimiskampaania olema ebameeldivus, mida iga hinna eest vältida. Demokraatlikus riigis on valimistel täita oluline roll – just läbi valimiste teostab rahvas oma kõrgemat võimu ning kampaania on valimiste läbiviimiseks vajalik eeltöö, mis on mõeldud valija abistamiseks valimisotsuse langetamisel. Poliitikud kui poliitilises debatis osalejad ning valimiskampaania korraldajad on need, kellest sõltub kampaania sisu ja kvaliteet.

Nõunikud seavad kahtluse alla ka valimisaastate arvu tegeliku vähenemise. "Eelnõu näeb ette, et erakorraliselt valitud Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või Vabariigi President ei jää ametisse täisajaks, vaid üksnes järgmiste korraliste valimisteni jäänud ajaks. Sellisel juhul toimuvad ühe valimisperioodi jooksul kahed valimised (erakorralised ja korralised) ühtede asemel. Valimisaastate arvu see ei vähenda ega aita kaasa ka poliitika järjepidevusele," leiavad nõunikud oma kirjas.

Samuti rõhutavad nad, et erakorralistel valimistel näiteks kuueks kuuks valitud rahvaesindaja roll muutuks ebamääraseks ja kahaneks inimeste arv, kes sooviksid kandideerida. Kahaneks ka valimisaktiivsus.

54 Riigikogu liiget algatasid 3. juunil 2010 põhiseaduse muutmise eelnõu (775 SE), mis paneks valimised toimuma kindlas rütmis, kahel „valimisaastal“. Ühel aastal toimuksid Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised; teisel aastal Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Presidendi valimised. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab eelnõud 16. septembril.

Põhiseaduskomisjoni esimehele saadetud kirjaga on võimalik tutvuda siin.
18. juunil 2010 avaldasid Riigikohtu PSJVK nõunikud arvamust ka Põhiseaduse kultuuriväärtuste kaitsmise sättega täiendamise kohta, selle kirjaga on võimalik tutvuda siin.


Eveli Kuklane
Riigikohus
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel 730 9042
Mob 5333 9846