Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus ei leidnud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas vastuolu põhiseadusega

30. Oktoober 2018
PrintPDF

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada kehtetuks Tallinna jäätmehoolduseeskirja sätted.
 

Riigikohtusse pöördunud õiguskantsler leidis, et Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 351 esimene ja teine lause on vastuolus põhiseadusega. Seda põhjusel, et eeskirjas on ettenähtud tasu jäätmevaldajatega arveldamise ja sellega seotud registri pidamise eest, mis aga jäätmeseaduse järgi ei saa kuuluda kohalikule omavalitsusele makstava jäätmeveo teenustasu hulka. 
 
Riigikohus selgitas, et kuni jaanuarini 2015 kehtinud jäätmeseadus (JäätS § 66 lõige 11) lubas olmejäätmete veo korraldada nii, et jäätmevedajale maksab teenuse eest kohalik omavalitsus, omavalitsusele omakorda aga jäätmevaldaja. Kohalik omavalitsus vahendas jäätmete vedamise teenust ning tal oli õigus küsida teenustasu ka kulude katteks, mis kaasnesid jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arveldamisega.
 
Kuigi JäätS § 66 lõige 11 on alates 6. jaanuarist 2015 kehtetu, nägid samal ajal jõustunud rakendussätted ette, et selle sätte alusel juba algatatud riigihanked viiakse lõpuni ning hanke tulemusel jäätmevedajatega sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus kuni lepingute kehtivuse lõpuni endiselt jäätmeveo teenust vahendada. Samuti on kohalikul omavalitsusel õigus võtta jäätmeveo teenustasu, sealhulgas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kulude katteks.
 
Riigikohus asus seisukohale, et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise kuludest tuleb eristada jäätmevaldajate registri pidamise kulusid ja neid ei saa arvestada teenustasu hulka. Jäätmevaldajate registri pidamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mille täitmist tuleb rahastada muudest allikatest, mitte jäätmevaldajalt nõutavast teenustasust. 
 
Kolleegium möönis, et linnavolikogu jäätmehoolduseeskirja sõnastus annab võimaluse seda mitmeti mõista, kuid vaidlustatud sätteid on võimalik tõlgendada jäätmeseaduse ja põhiseadusega kooskõlas olevana ning jättis õiguskantsleri taotluse rahuldamata.
 
OTSUS 5-18-2


Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja | Head of the Communication Department
Riigikohus | Supreme Court of Estonia
+372 7309042 | +372 5333 9846 | merje [dot] talvikatriigikohus [dot] ee