EST

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Peasakid

Riigikohus ei rahuldanud kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmise tõttu esitatud kahjunõuet

7. juuni 2019
PrintPDF

Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata kaebuse, milles kaebaja palus hüvitada talle samasooliste kooselupaaride õigussuhete reguleerimata jätmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohtuasjas ei leidnud kinnitust, et kaebajal ei olnud võimalik oma õigusi kasutada ja et väidetava kahju on tekitanud just seadusandja.

Samas kohtuasjas oli halduskohus rahuldanud kaebuse osaliselt ja mõistnud kaebaja kasuks riigilt välja hüvitise kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse üksnes hüvitise väljamõistmise osas, tunnistas kooseluseaduse rakendusaktide andmata jätmise põhiseadusvastaseks ja algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis taotluse läbi vaatamata, sest kohtud ei olnud põhiseadusvastast olukorda välja selgitanud.

Kaebaja esitas seejärel Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul on seaduse kehtestamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise üheks eelduseks, et kohus tuvastab põhjusliku seose kaebaja õiguse olulise rikkumise ja seadusandja tegevusetuse vahel. See tähendab, et kohus peab saama veenduda, et väidetava kahju on tekitanud seadusandja.

Riigikohus pidas kaebaja väiteid väga abstraktseteks, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada, kas seadusandja on kaebaja õigusi rikkunud. Kaebaja nimetas küll erinevaid hüvesid, mille saamine oli tema sõnul takistatud, ent kaebusest ei selgunud, et kaebaja oleks enne kahju hüvitamise kaebuse esitamist püüdnud kooselulepinguga seonduvaid õigusi kasutada. Sealjuures ei nimetanud kaebaja ühtegi juhtumit, mil tema õigused oleksid jäänud enne kaebuse esitamist seadusandja tegevusetuse tõttu kaitseta.

Riigikohtu halduskolleegium jättis seetõttu kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata ja rõhutas, et kohus ei saa lahendada hüpoteetilisi vaidlusi. Kohtul on võimalik tunnistada seadusandja tegevusetus põhiseadusvastaseks siis, kui see viib isiku õiguste tegeliku rikkumiseni. Riigikohus rahuldas Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuse ning tühistas haldus- ja ringkonnakohtu otsused.

 

OTSUS

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 53 33 9846
susann [dot] kiviatriigikohus [dot] ee