Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus: Gümnaasiumide eestikeelsest õppest erandi tegemata jätmine oli õiguspärane
PDFKolleegium selgitab otsuses, et munitsipaalgümnaasiumide õppekeele määramine on riigielu küsimus ning kohaliku omavalitsusel ei ole õigust otsustada gümnaasiumi õppekeele üle ega nõuda munitsipaalgümnaasiumides venekeelse õppe säilitamist.
Kohalikke omavalitsusüksusi ei saa käsitada vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustena ning munitsipaalgümnaasiumide näol ei ole tegemist kultuuriomavalitsusasutustega. Kolleegiumi hinnangul ei olnud vaidlustatud korralduste andmise aluseks olev PGS § 21 lg 3 põhiseadusega ega rahvusvahelise õiguse normidega vastuolus.
Vabariigi Valitsusele on antud õigus lubada gümnaasiumis erandkorras kasutada eesti keelest erinevat õppekeelt või kaks¬keelset õpet. Luba saab anda vaid seadusega sätestatud eestikeelsest õppest erandi tegemiseks. Korralduste andmisel tuli kaaluda riigi, kohaliku omavalitsuse, õpilaste ja nende vanemate erahuve ning otsustuse rakendamise tagajärgi.
Kolleegiumi hinnangul ei eksinud haldusorgan kaalutlemise põhireeglite ning proportsionaalsuse ja ühetaolise kohtlemise nõuete vastu ning vaidlustatud korraldused olid nõuetekohaselt põhjendatud.
Kolleegium rõhutab otsuses, et gümnaasiumides saab jätkata venekeelset õpet kuni 40% ulatuses ning see tagab munitsipaalgümnaasiumides reaalse võimaluse vene rahvusliku identiteedi ja keele hoidmiseks.
Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846
