Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus jättis Aivo Pärna kaebuse rahuldamata
PDFKohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. A. Pärn mõisteti süüdi tahtliku kuriteo eest volikogu liikmeks oleku ajal 26. mail 2010.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustunud A. Pärnaga selles, et võrreldes isikuga, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev karistus jõustunud enne valimisi, koheldakse ebavõrdselt seda isikut, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus tema volituste kehtimise ajal.
Ühel juhul selgub kohtuotsuse jõustumise tõttu pärast valimisi, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada.
A. Pärna väited selle kohta, et tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus oli teada juba enne valimisi ning see üksnes jõustus hiljem, põhineb eeldusel, et põhiseadusest tulenev süütuse presumptsioon ei kehti. Isikut ei või käsitleda kurjategijana enne, kui tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Seega ei võinud A. Pärna pidada kuritegu toime pannuks enne tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumist käesoleva aasta 26. mail.
Mailin Aasmäe
kommunikatsioonispetsialist
