Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus jättis Andrus Suklese süüasjas ringkonnakohtu otsuse muutmata

13. Jaanuar 2014
PrintPDF
Riigikohtu tänase otsusega jäi jõusse maa- ja ringkonnakohtu õigeksmõistmine Andrus Suklese osas, keda süüdistati oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmise kavandamises.

Esimese ja teise astme kohus leidis, et kuna kriminaalasjas kasutati politseiagendina isikut, kes ei olnud Eesti kodanik ja ei vastanud seega kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, olid kogutud tõendid ebaseaduslikud ning kohtukõlbmatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on õigusalane koostöö ja välisriigi politseiasutuse töötajate kaasamise uurimistoimingute tegemisse võimalik, ja seda eriti Euroopa Liidu õigusruumis, kuid selleks peab olema selge õiguslik alus.

"Kriminaalmenetluse läbiviimine kuulub riigi tuumikfunktsioonide hulka, eriti kuna süüteomenetluse puhul võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel. Veelgi enam kehtivad antud põhimõtted jälitustegevuse kui olemuslikult salajase tegevuse puhul. Seega leidsid maa- ja ringkonnakohus õigustatult, et politseiagendi A. Siljavinsi rakendamisel rikuti seaduse nõudeid ja tema kaasamise tulemusena saadud tõendid on lubamatud," märkis kolleegium oma otsuses.

Samuti leidis kolleegium, et kriminaalasjas rikuti jälitustegevuse nõudeid seoses politseiagendi rakendamisega ka põhjusel, et see toimus Riigiprokuratuuri, mitte kohtu loal. Nimelt nägi kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud seadus (KrMS § 120 lg 4) ette, et konkreetse kahtlustatava või süüdistatava jälitustoiminguks annab loa eeluurimiskohtunik. Seega tulnuks politseiagendi rakendamiseks taotleda eeluurimiskohtuniku luba, mida aga ei tehtud. See tähendab, et ka selles osas rikuti jälitustegevuse nõudeid, mis politseiagendi rakendamise ajal kehtinud seaduse (KrMS § 111 ja praegu kehtiva KrMS § 126 lg 4) kohaselt välistab politseiagendi kaasamisega saadud teabe kasutamise tõendina.

Eeltoodust tulenevalt jättis kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja prokuröri ning kaitsjate kassatsioonid rahuldamata.

OTSUS 3-1-1-129-13

Lugupidamisega,

Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846