Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus jättis rahuldamata Savisaare ja Kofkini kaebuse prokuratuuri tegevuse peale
PDFKaebajad taotlesid halduskohtust Savisaare tegevuse suhtes algatatud kriminaalmenetluses Šveitsi esitatud õigusabipalve tagasivõtmist, selle alusel saadud teabe kasutamise keelamist ning õigusabipalves esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Samas palusid kaebajad, et kohus tuvastaks õigusabipalves esitatud väärtushinnangute õigusvastasuse ning mõistaks välja hüvitise tekkinud mittevaralise kahju eest.
Riigikohtu hinnangul ei ole halduskohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mille uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Vaid Riigiprokuratuur ja maakohus saavad nn uurimiskaebemenetluses hinnata, kas prokuratuuril oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kahtlus ja sellest tulenev õigus esitada õigusabipalve.
Kuni kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole lõppenud või õigusabipalve õigusvastasus ei ole uurimiskaebemenetluses tuvastatud, ei saa halduskohus arutada ka õigusabipalve õigusvastasusele tuginevat kahju hüvitamise nõuet.
Kaebajad leidsid, et uurimiskaebemenetlus ei taga isikute õiguste piisavat kaitset. Kolleegium viitas Riigikohtu senistele seisukohtadele, mille kohaselt tuleb menetlusnormide vastavust põhiseadusele hinnata seadusega ettenähtud menetluses, antud juhul uurimiskaebemenetluses.
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
