Riigikohus: karistuse määramisel saab arvestada ka hilisemaid rikkumisi

Kohtus oli arutusel kiiruseületamine, mille Helger Hallik pani toime 27. oktoobril 2024 Muhu saarel. Politsei mõõtis Halliku juhitud sõiduauto kiiruseks vähemalt 142 kilomeetrit tunnis, kuigi suurim lubatud kiirus oli asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
 

Politsei karistas Hallikut 22. novembril juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Muu hulgas võttis politsei karistuse määramisel arvesse, et ta oli viis päeva varem ehk 17. novembril taas kiirust ületanud ja saanud selle eest kiirmenetluses 200 eurot trahvi. Samuti oli Hallikut kiiruse ületamise eest trahvitud 1. septembril.
 

Maakohus tühistas Hallikult juhtimisõiguse äravõtmise ja karistas teda selle asemel 400 euro suuruse trahviga. Maakohus leidis, et karistuse määramisel ei tohtinud arvesse võtta 17. novembri kiiruseületamist, kuna see toimus hiljem ja kaht rikkumist ei menetletud koos.
 

Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas täna maakohtu otsuse ja jõustas politsei määratud karistuse.
 

Kolleegium leidis, et kuigi teo kvalifikatsiooni ja süü suuruse hindamisel ei tohi hilisemat rikkumist arvestada, võib seda teha sobiva karistuse valikul süüdlase suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Samas saab hilisemat tegu arvesse võtta ainult siis, kui selle eest määratud karistus on otsuse tegemise ajaks jõustunud.
 

Riigikohus märkis, et sarnaselt varasematele kehtivatele ja kustunud karistustele annavad ka inimese hilisemad teod teavet tema käitumismustri ja hoiakute kohta. Kui inimene jätkab menetluse ajal sama laadi õigusrikkumisi, võib see viidata vajadusele valida teist liiki karistus, mis on eeldatavasti mõjusam.