Riigikohus: kohus ei saa väärteoprotokolli sisu laiendada | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus: kohus ei saa väärteoprotokolli sisu laiendada

13. Juuni 2011
PrintPDF
Riigikohus lõpetas 9. juunil menetluse R.L. väärteoasjas, sest tema suhtes koostatud väärteoprotokollid ei sisaldanud piisavalt asjaolude kirjeldusi mõistmaks teda süüdi kelmuste toime panemises. R.L. keeldus möödunud aasta suvel korduvalt Tallinna toitlustuskohtades arvete tasumisest.

Antud juhul süüdistati R.L. toitlustusasutuste suhtes toime pandud kelmustes. Karistusseadustiku kohaselt eeldab kelmus petmist, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ja teo toimepanija saab varalist kasu. Seega pidi kohus antud asjas otsuse tegemisel täpselt analüüsima ka seda, milles seisnes pettus ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine.

Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise teokirjeldust laiendada väärteoprotokollis kajastamata asjaoludega.  Seda, kuidas toimus pettus, väärteoprotokollides aga kirjeldatud ei olnud.

Riigikohus leidis, et maa- ja ringkonnakohus märkisid otsustes põhimõtteliselt õigesti, et toidu ja joogi tellimisel ja selle tellimuse täitmiseks võtmisel sõlmiti iga kord toitlustaja ja R.L. vahel müügileping, millest lähtuvalt eeldasid müüjad, et tal oli nii maksmisvõime kui ka maksmistahe tellimuse eest kohe tasuda. Ent kuna seadus ei luba kohtul ise lisada väärteoprotokolli kandmata jäänud asjaolusid, nõustus Riigikohus kassaatoriga, et kohtud olid oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust.

Inimese karistamiseks väärteo korras ei piisa sellest, te tema käitumises esinevad kõik tunnused, mida on kirjeldatud vastavas süüteokoosseisus. Nõutav on, et kõik need käitumises esinevad tunnused oleksid kantud ka väärteoprotokolli. Vastasel juhul rikutakse väärteomenetlusseadustikus sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millises väärteos teda süüdistatakse.

„R. L. väärteoasjas puudub võimalus kohtuvälises ja kohtumenetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kassatsioonimenetluses või asja uuel arutamisel maa- või ringkonnakohtus kõrvaldada. Seetõttu puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Loetletud põhjustel tuleb väärteomenetlus R. L. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada,“ leidis Riigikohus.

OTSUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja