Riigikohus: Läänemaa bussiveolepingu muutmine oli õigusvastane

Kolleegium selgitas oma otsuses, et ühistranspordi lepingus hinna muutmise seaduslikkuse eest vastutab teenuse tellija. Samas võib tellija lepingut ühepoolselt korrigeerida ainult juhul, kui vedaja oli lepingu sõlmimisel selle õigusvastasusest teadlik.     

Kohtuasi sai alguse 2018. aastal sõlmitud kokkuleppest, millega M.K.Reis-X ning Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus muutsid avaliku teenindamise lepingus liinikilomeetri hinna arvutamise põhimõtteid. Nimelt asendati teenuse hinna piirmäära korrigeerimisel tarbijahinnaindeks ühistranspordi hinnaindeksiga. Viimane arvutatakse tarbijahinnaindeksi, diislikütuse hinnaindeksi ja bussiettevõtete palgataseme muudatuste põhjal ning peaks paremini peegeldama vedaja tegelike kulude muutumist.  

Kaks aastat hiljem leidis aga Maanteeamet, et see muudatus on vastuolus riigihangete seadusega ning taastas oma käskkirjaga lepingu algse sõnastuse. M.K.Reis-X vaidlustas käskkirja halduskohtus.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 30. mail avaldatud otsuses, et tellija ja vedaja võivad omavahelisel kokkuleppel muuta halduslepingus hinnakujundust , kui nad on veendunud, et muutuse väärtus ei ületa riigihangete rahvusvahelist piirmäära, mis oli 2018. aasta seisuga 144 000 eurot. 

Kuna praegusel juhul on prognoosimatu, milliseks kujuneb 2026. aastani kehtivas lepingus tarbijahinnaindeksi ja ühistranspordi hinnaindeksi alusel arvutatavate piirmäärade vahe, polnud ühistranspordikeskusel võimalik veenduda, et lepingu muudatus jäi riigihangete seadusega lubatud raamidesse.

Kolleegium selgitas, et niisuguse lepingumuudatuse peale võivad näiteks vedaja konkurendid esitada vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile ja kohtule. Sellise muudatuse võib ühepoolselt kehtetuks tunnistada ka hankija, aga ainult tingimusel, et lepingu teine pool oli kokkulepet sõlmides selle õigusvastasusest teadlik. Ettevõtja teadmist peab sedalaadi olukordades otseselt või kaudselt tõendama hankija. 

Praegusel juhul ei tuvastanud Maanteeamet ega kohtud asjaolusid, mis oleks näidanud, et M.K.Reis-X oli lepingumuudatuse õigusvastasustest teadlik. Seda, kas lepingumuudatuse väärtus tegelikult ületas piirmäära, polnud võimalik selgitada isegi kohtumenetluses. Ainuüksi võimalik ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine ei anna haldusorganile võimalust lepingut muuta.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Arno Põder
pressiesindaja
Riigikohus
arno [dot] poderriigikohus [dot] ee