Riigikohus mõistis Tiiu Järviste õigeks omastamise katses

Aleksei Dremovit, Andrii Danchakki ja Tiiu Järvistet süüdistati rahapesus ning T. Järvistet lisaks omastamise katses.

 

Süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi pidi isik rahapesus süüdimõistmiseks teadma rahapesu objektiks oleva raha kuritegelikust päritolust. Kolleegium leidis, et maakohus ei hinnanud piisavalt, kas süüdistatavad raha päritolust teadsid. Kuigi kaitsjad juhtisid sellele apellatsioonides tähelepanu, siis ringkonnakohus neile väidetele sisuliselt ei vastanud.

 

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jätsid kohtud tuvastamata ja veenvalt põhjendamata, kas süüdistatavate käitumine vastab rahapesu süüteokoosseisule. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega. Riigikohus saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

 

Kolleegium selgitas ühtlasi, et äriühingu nõukogu liige saab põhimõtteliselt vastutada rahapesu tegevusetusega toimepanemise eest. Kui äriühingu valitud ärimudeliga kaasneb suurem rahapesu risk, siis on juhatusel ning juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostaval nõukogul kohustus see oht minimeerida.

 

Riigikohus tühistas varasemad kohtute otsused osas, millega Tiiu Järviste tunnistati süüdi omastamise katses. Kuigi kolleegiumi hinnangul soovis T. Järviste äriühingu GFC klientide vara omastada, siis ei jõudnud tema tegevus katse staadiumisse ning pole seega ka karistatav.

 

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.