Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus: planeerimisseaduse riigi eriplaneeringut käsitavad sätted ei ole põhiseadusega vastuolus

18. jaanuar 2019
PrintPDF

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata Tartu Linnavolikogu taotluse tunnistada kehtetuks planeerimisseaduse need sätted, mis kehtestavad riigi eriplaneeringu koostamise alused ja piirangud, ning sätted, mis võimaldavad riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikul kanda riigi eriplaneeringu mõjude hindamisega seotud kulud.

Tartu Linnavolikogu esitatud taotluse kohaselt on need sätted vastuolus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiseadusliku tagatisega ning õigusselgusetud.

Kolleegium leidis esmalt, et kuigi Tartu Linnavolikogu vaidlustatud planeerimisseaduse sätted pole normitehniliselt laitmatud, ei ole nad põhiseadusvastaselt õigusselgusetud, kuna neid on võimalik harilikke tõlgendamismeetodeid rakendades mõistlikul viisil sisustada (otsuse p 68).

Teiseks leidis kolleegium, et planeerimisseaduse § 27 lõiked 1–3, mis sätestavad riigi eriplaneeringu koostamise alused ja piirangud, ei piira põhiseadusvastaselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Kolleegiumi hinnangul on riigi eriplaneeringu kui riigile oluliste objektide püstitamist tagava instrumendi koostamine riigielu küsimus, mille reguleerimisel on Riigikogul suur otsustusruum (otsuse p 79). Võimaldades koostada riigi eriplaneeringu PlanS § 27 lõigetes 1–3 sätestatud tingimuste järgimise korral ilma puudutatud omavalitsusüksuse siduva nõusolekuta, ei ole seadusandja seda otsustusruumi meelevaldselt kasutanud (otsuse p 80).

Riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isiku osalemise kohta selle mõjude hindamise rahastamisel märkis kolleegium, et seda võimaldavad sätted ei riiva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, kuna ka juhul, kui mõjude hindamise kulud kannab riigi eriplaneeringust huvitatud isik, on riigi eriplaneeringu algatamise eelduseks PlanS § 27 lõigetes 1–3 toodud tingimuste täitmine, samuti ei saa selline isik (planeeringu korraldaja õiguspärase tegevuse korral) rahastamise kaudu mõjutada edasist eriplaneerimismenetlust (otsuse p 54).

Kolleegium hindas vaidlustatud sätete kooskõla põhiseadusega PSJKS § 8 alusel abstraktse normikontrolli menetluses. Kolleegium rõhutas, et iga konkreetse riigi eriplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse sekkumise õiguspärasuse tagavad PlanS § 27 lõigetes 1–3 sätestatud tingimuste täitmise põhjendamise nõue, suure riikliku või rahvusvahelise huvi kohalike huvidega kaalumise kohustus, puudutatud kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine erinevates menetlusetappides ning Vabariigi Valitsuse eriplaneeringu menetluses vastu võetud kaalutlusotsuste kohtulik kontroll (otsuse p 88).

Riigikohtu otsus 5-18-4/10.