Riigikohus: riik peab uurima haavatavate ohvrite väärkohtlemist eriti põhjalikult

Mullu 16. juunil esitasid 11 inimest Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse, milles sooviti kriminaalmenetluse alustamist Pihlakodu AS-i suhtes. Kaebuses toodi välja, et abihooldustöötaja vägistas Pihlakodule kuuluvas Tabasalu hooldekodus mitut hoolealust, teiste seas kaebajate emasid. Kaebajad leidsid, et aktsiaselts võis sellele kuriteole kaasa aidata.
 

Riigiprokuratuur jättis kriminaalasja alustamata põhjendusega, et pole teavet, nagu oleks Pihlakodu juhtkond vägistamiskahtlustest teadnud, ja töötaja tegusid ei saanud juriidilisele isikule omistada. Kaebajad vaidlustasid menetluse alustamata jätmise. Juhtiv riigiprokurör, ringkonnakohus ja Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdesid, et seadus ei anna neile praeguses olukorras kaebeõigust. Seetõttu ei saanud kohus ka kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.

 

Riigikohus selgitas, et kriminaalasja alustamata jätmist võib vaidlustada ainult kannatanu. Seaduse järgi on kannatanu see, kellele on tekitatud kuriteoga vahetult kahju. Nii said väidetavates vägistamistes olla kannatanud üksnes kaebajate emad.

 

Küll aga leidis Riigikohus, et prokuratuur tegi kriminaalasja alustamata jättes olulisi vigu. Kohus tuletas meelde, et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madal. Sellist otsust tehes tuleb lähtuda eeskätt kuriteoteatest, eeldades üldjuhul seal kirjeldatud asjaolude õigsust. Selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on juba kriminaalmenetluse ülesanne. Kahtlusi eakate hooldekodu elanike võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta tuleb uurida eriti põhjalikult, sest vanurid ise ei pruugi olla võimelised oma õigusi kaitsma.

 

Praegusel juhul esitasid kaebajad prokuratuurile märkimisväärse koguse teavet, mida oleks saanud menetluse käigus uurida. Muu hulgas viidati kuriteoteates sellele, et kahtlused võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta jõudsid hooldekodu juhtkonnani korduvalt enne töötaja kinnipidamist.

 

Riigikohus märkis, et mõistagi ei saa ainuüksi kuriteoteate põhjal teha lõplikke järeldusi Pihlakodu vastutuse kohta, aga menetluse alustamiseks oli kaebuses küllaldaselt andmeid. Prokuratuur ei saanud eitada Pihlakodu seost hoolealuste väärkohtlemisega ilma väidetavaid rikkumisi uurimata.

 

Samuti meenutas Riigikohus, et kui kriminaalasja alustamata jätmine vaidlustatakse, tuleb kõrgemalseisval prokuröril hinnata selle otsuse seaduslikkust isegi siis, kui kaebuse esitajal kaebeõigust ei ole.