Riigikohus selgitas pargi omaniku vastutust puu murdumisel tekkinud kahju korral

2015. aasta suvel murdus Kadrioru pargis tugeva tuulega kastanipuu oks. Selle alla jäi pingil istunud naine, kes vajas õnnetuse tõttu haiglaravi ning on praeguseni täielikult töövõimetu. Tallinna linn tasus talle ravi- ja sõidukulude ning mittevaralise kahju katteks kohtuväliselt üle 6000 euro.

2018. aastal esitas aga naine linna vastu maakohtusse hagi, nõudes saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitisena veel üle 16 500 euro. Hageja leidis, et linn pidi tagama pargi külastajate ohutuse, kuid jättis oma kohustuse täitmata.

Maa- ja ringkonnakohus jätsid hagi rahuldamata, sest nende hinnangul oli linn teinud pargi külastajate elu ja tervise kaitseks piisavalt. Näiteks tehti vaidlusalusele hobukastanile vaid kolm kuud enne õnnetust korrastuslõikus ja pargis töötas täiskohaga kõrghaljastuse spetsialist. Pargi kodukord hoiatas tugeva tuulega põlispuude läheduses viibimise eest ja sellest informeeriti külastajaid teabetahvlitel.

Hageja kaebust arutanud Riigikohtu tsiviilkolleegium otsustas täna varasemad otsused tühistada ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Kolleegiumi hinnangul vajab täpsemat määratlemist pargi pidaja käibekohustuse sisu ja ulatus.

See tähendab, et kohtutel tuleb hinnata, milliseid abinõusid pidi linn avaliku pargi pidajana külastajate elu ja tervise kaitseks rakendama, ning seejärel tuvastada, kas kõik vajalikud, sobilikud ja jõukohased abinõud võeti ka tegelikult tarvitusele.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et linna käibekohustus hõlmab muu hulgas puude seisundi regulaarset kontrolli, kuid selle sisu tulnuks kohtutel täpsemalt kindlaks määrata ja seda ka pooltega arutada. Nii vajaks täpsustamist, kui sagedane ja põhjalik ning milliste meetoditega seire oleks ohtude ennetamiseks olnud optimaalne. Samuti tuleks arvestada seda, missuguseid ülesandeid täidab kõrghaljastuse spetsialist ja milles seisneb korrastuslõikus.

Tsiviilkolleegiumi hinnangul saab pargi pidaja oma käibekohustuse täitmist tõendada näiteks sellega, et on palganud spetsialisti, kelle tööülesandeks on puude seisundi regulaarne kontroll ning probleemide avastamisel või kahtluse tekkimisel lisameetmete rakendamine. Kahtlust võivad äratada näiteks puu vanus, kuivamise tunnused või välised kahjustused. Lisameetmed tähendavad muu hulgas detailsemat kontrolli ning ohtlike puude või okste eemaldamist. Samuti on pargi pidajal vaja tõendada, et spetsialist täitis talle pandud ülesandeid. Kohtus asja lahendamisel pole oluline, kas puu oli ohtlik, vaid kas piisava hoolsusega tegutsedes oli võimalik avastada, et see on ohtlik.

Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et linn jättis käibekohustuse täitmata, ja määrab hüvitise, siis võib selle suurust vähendada, kui kahju tekkimisele aitas kaasa hageja enda tahtlus või raske hooletus. Tugeva tuule ja tormi eest hoiatavate infotahvlite paigaldamine ning kannatanu poolt ohutuseeskirjade eiramine võivad olla hüvitise vähendamise aluseks.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Iris Raudsik
Kommunikatsioonispetsialist
Riigikohus
iris [dot] raudsikriigikohus [dot] ee
+372 7309 025