Riigikohus selgitas tunnistajate salvestatud ütluste protokollimist

Riigikohtusse jõudnud tsiviilasjas jättis maakohus kohtuistungil protokollimata kahe tunnistaja helisalvestatud ütlused. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis tunnistajate ütlused protokollimata olukorras, kus need sisaldasid asja lahendamiseks olulist teavet ja kus kohus otsuse tegemisel tunnistajate ütlustele ka tugines. Lisaks rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme ka sellega, et üks tunnistajatest andis ütlusi vene keeles ja neid ei tõlgitud eesti keelde.

Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles kohtuistungil helisalvestatud tunnistajate ütluste protokollimist. Tsiviilkolleegium selgitas, et ka olukorras, kus kohus salvestab tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste ütlused, peab kohus salvestiste põhisisu protokollima alati, kui tunnistaja ütluste, eksperdi suulise arvamuse ja menetlusosalise vande all antud seletusega soovitakse tõendada asjaolusid, millest asja lahendamine olulisel määral sõltub. Tsiviilkolleegiumi hinnangul tagab ütluste põhisisu protokollimine kohtule tõhusama võimaluse tunnistaja ütluste põhjal asjaolusid tuvastada. Samuti tagab see menetlusosalisele parema võimaluse teostada kaebeõigust tõendite hindamise vaidlustamise kontekstis.  

Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis lisaks, et digitaalse protokolli koostamisel tuleb kohtuistungi helisalvestamisel kõik muud seaduses märgitud andmed seaduses sätestatud vormis protokollida.

Samas asjas rõhutas tsiviilkolleegium, et seadus ei näe ette võimalust ka menetlusosaliste nõusolekul menetleda kohtuasja muus keeles kui eesti keeles. Kohtu praktilise töökorralduse mõttes tähendab see muu hulgas seda, et teises keeles ütlusi andnud tunnistaja ütlused tuleb tõlkida kohtuistungil ka juhul, kui kohtuistung helisalvestatakse.

OTSUS

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 5333 9846
susann [dot] kiviriigikohus [dot] ee