Riigikohus: Tapa vald võis määrata kaugküttepiirkonna võrguettevõtjaks vallale kuuluva äriühingu

Kohtuasjas oli vaidlusküsimuseks see, kas ja kuidas saab kohalik omavalitsus kaugkütet ümber korraldada olukorras, kus kaugküttevõrk kuulub mitmele äriühingule. 22. juunil 2020. aastal võttis Tapa Vallavolikogu vastu põhimõttelise otsuse, et alates sama aasta 1. augustist toimub Tapa linna kaugküttepiirkonnas soojuse jaotamine ja müük vallale kuuluva ja kaugküttetorustikust suuremat osa omava OÜ Tapa Vesi kaudu. Varasemalt kasutas neid torustikke eraettevõte N.R. Energy OÜ tähtajaliste rendilepingute alusel ning jaotas ja müüs võrguettevõtjana tarbijatele ka soojust. Lepingud lõppesid 31. juulil 2020. aastal.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et valla eelnimetatud otsuse näol oli tegu esimese sammuga pikemast protsessist ja see pidi algama N.R. Energy OÜ-ga sõlmitud rendilepingute lõppemisest. Otsus tähendas, et OÜ Tapa Vesi ja Tapa Vallavalitsus pidid asuma tegema edasisi toiminguid, et volikogu otsuses väljendatud tahet – et OÜ Tapa Vesi tegutseks võrguettevõtjana – tegelikkuses ellu viia.

OÜ Tapa Vesi võrguettevõtjaks määramist ei takistanud ka kaugküttevõrgust väiksema osa kuulumine N.R. Energy OÜ-le. Riigikohus rõhutas, et otsuse tegemise hetkeks ei pidanud olema lahendatud kaugküttevõrgu valduse või omandi küsimus.

Otsust tehes ei teadnud Tapa Vallavolikogu, kas, millises vormis ja millistel tingimustel on N.R. Energy OÜ nõus enda väidetava osa üleandmisega OÜ-le Tapa Vesi. Kui Tapa vald ei jõua N.R. Energy OÜ-ga nimetatud küsimuses kokkuleppele, on vallal õiguslikud võimalused sundkorras endale vastava torustiku osa valdus või omand saada.

Riigikohus ei lahendanud poolte vahelist vaidlust küsimuses, millises osas kuulub kaugküttevõrk vallale ja millises N.R. Energy OÜ-le. Sellesisuline vaidlus on pooleli Tartu Ringkonnakohtus. 

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.