Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus vastuseks rahandusministrile: Riigikohus ei seadustanud samast soost inimeste õigust sõlmida abielu

3. juuli 2019
PrintPDF

Riigikohus selgitab täiendavalt Riigikohtu 21. juuni välismaalaste seadust puudutanud otsust. 

Postimehe saates “Otse Postimehest” (02.07.19) ja Postimehe paberlehes (03.07.19) järeldas rahandusminister Martin Helme ekslikult, et Riigikohus seadustas 21. juuni otsusega samast soost inimeste õiguse sõlmida abielu. Riigikohus ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Nii on väär ja eksitav väide, et Riigikohus otsustas, et Eestis on ka samast soost inimestel abielu õigus.

Riigikohus tunnistas välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Riigikohus asus seisukohale, et samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed võivad moodustada perekonna põhiseaduse mõttes.

Riigikohtu üldkogu ei tegelenud oma otsuses küsimusega, kas samast soost inimesed peaksid Eestis saama sõlmida abielu. Riigikohus keskendus üksnes registreeritud kooselupartneritele ning seda olukorras, kus Eesti seadusandja on kooseluseadust vastu võttes tunnustanud samast soost  – aga ka erinevast soost – inimeste õigust sõlmida Eestis kooseluleping. 

Ka ei tegelenud Riigikohus küsimusega, milliste tingimuste täidetuse korral tuleb samast soost inimeste välismaal sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks. Riigikohus osutas üksnes, et „kuigi perekonnaseaduse järgi saavad abielu sõlmida üksnes naine ja mees (PKS § 1 lõige 1), siis loetakse Eestis kehtivaks ka välismaal sõlmitud samast soost inimeste abielu, mis on sõlmitud vastavalt rahvusvahelise eraõiguse reeglitele […]. Ka Euroopa Liidu õigusest võib tuleneda Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme (sh samast soost abikaasa, registreeritud või faktilise partneri) tähtajaline elamisõigus liikmesriigis“.

Riigikohus järgis otsusega põhiseadust, mis kohustab õigust mõistma kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (§ 146).

 

Iris Raudsik
Kommunikatsioonispetsialist
Riigikohus
iris [dot] raudsikatriigikohus [dot] ee
+372 7309 025