Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Sel nädalal toimus Sagadis inspiratsiooniseminar alustavatele kohtunikele

6. mai 2022
PrintPDF

Alustavate kohtunike inspiratsiooniseminaril said 23 noorkohtunikku kolmel päeval Sagadi mõisa väärikas interjööris arutada kohtunikuameti üle ja vahetada kogemusi tööprotsesside ja menetluse juhtimise oskustest.

Seminari vedasid Kai Härmand ja Katre Poljakova Harju Maakohtust, Kersti Kerstna-Vaks Tartu Ringkonnakohtust ja Janika Kallin Tallinna Ringkonnakohtust. Sündmuse peakorraldaja oli Riigikohus.

Nende juhendamisel said praktilistes töötubades teadmisi juurde nii tsiviili- kui ka süüteovaldkonna kohtunikud.

Tagasiside seminarile oli eranditult ülivõrdes kiitev: „Vaimustavad esinejad, fantastiliselt toredad kolleegid, õnne valemi teadasaamine, lahe atmosfäär – inspiratsioonil ja motivatsioonil puudus ots ja äär,“ hindas kohtunik Janek Väli.

Kohtunik Anna Liivi sõnul oli motivatsiooniseminari formaat koolitusena väga õnnestunud, pakkudes küllaldaselt nii oma ala tippude huvitavaid ettekandeid kui ka kasulikke diskussioone ja kogemuste jagamisi kolleegidega: „Katre, Kai, Kersti ja Janika entusiasm seminari vedamisel väärib ülivõrdes kiidusõnu!“

Kohtunik Kädi Sacik-Korn leidis, et kui öeldakse, et kõige paremini õpib töö kaudu ehk enda praktikast, siis teiste kolleegide kogemused on hindamatu väärtusega, sest see aitab analoogsetes olukordades enda käitumist ja tegevusi juhtida. Samuti tekitavad sellised üritused tugevamat ühtsuse tunnet ning ka teises maakohtus töötav kohtunik ei ole enam nii võõras. Ta sai seminarilt palju mõtteid ja häid emotsioone: „Tänan nii korraldajaid kui ka teisi osavõtjaid, sest olen täna rikkam nii tööalaselt kui ka kollegiaalse õlg õla tunde võrra.“

Kohtunik Kairi Piirisild leidis, et seminar oli hea võimalus tutvuda vabamas õhkkonnas teiste noorkohtunikega nii tsiviil- kui süüteo valdkonnast. Sai vahetada mõtteid, kogemusi ja parimaid praktikaid nii tööprotsesside kui ka enda ja teiste inimeste juhtimise teemadel, kuid pidada entusiastlikele juristidele kohaselt kohvipauside ajal ka mõned sisulised materiaalõiguslikud arutelud: „Kusjuures minule kui tsivilistile oli väga põnev kuulda mõtteid ka süüteovaldkonna inimestelt. Ka sealt oli üht-teist kõrva taha panna. Seminarikava oli tihe ja intensiivne, kuid hästi läbi mõeldud ja vaheldusrikas, pakkudes võimalust arutleda teemadel, mis on töö efektiivseks korraldamiseks küll olulised, kuid igapäevase sisulise ja tempoka töö kõrvalt võib-olla piisavalt vajalikku tähelepanu ei saa.“

Üritus toimus Kairi hinnangul suurepärases asukohas ja õhkkonnas ning lõi kahtlemata hea baasi kolleegidega tihedate ja toetavate suhete loomiseks ning andis rohkelt huvitavat mõtteainet selle kohta, kuidas oma igapäevatööd ja elu kohtunikuna paremini üles ehitada ja mõtestada, kuidas ennetada ja lahendada praktilisi probleeme ning olla kõige selle juures säilenõtke* ja jätkusuutlik. „Suur tänu kõikidele korraldajatele ja esinejatele, kuid ka osalejatele panuse eest!“

Inspiratsioonikõnesid pidasid Euroopa Kohtu kohtunik Küllike Jürimäe („Eesti kohtunik kui Euroopa Liidu kohtunik“), Riigikohtu esimees Villu Kõve („Kuidas jääda ellu toimikukuhja ja menetlusosaliste ootuste vahel?“) ja õiguskantsler Ülle Madise („Kohtuniku julgus, rõõm ja vastutus“).

Lisaks toimus ühine aruteluring koos inspiratsioonikõnelejatega. Räägiti kohtuniku rollist ühiskonnas ja kohtumenetluses ning kohtunike sõltumatusest ja sellestki, kuidas mõjutavad kohtuniku sõltumatust tema isiklikud väärtushinnangud. Arutelu modereerisid Kai Härmand ja Kersti Kerstna-Vaks.


Toimusid töötoad:
Janika Kallini ja Katre Poljakova töötuba „Ideelabor ehk mõtleme koos, et noorkohtunikul oleks kriminaalselt hea“:

1. Kas menetlusgrupp on meeskond või mikrotasandi kollektiiv? Vahetati osalejatega mõtteid, kuidas töötab menetlusgrupp, millised on rollid ja ülesanded.

2. Mida teha, kui instruktsioonis ei ole kirjas ehk kuidas käituda ootamatus olukorras, mille lahendamise kohta KrMS sõnagi ei ütle.

3. Paanika maandamise ABC ehk kas ja kuidas saab valmistuda ootamatuteks olukordadeks saalis?

Kai Härmandi ja Kersti Kerstna-Vaksi töötuba „Kuidas tsiviliseeritult õiguskonfliktidega toime tulla“.

1. Inimesed. Tööjaotus menetlusgrupis, delegeerimine ja usaldamine, kolleegidega suhtlemine, seotud menetlused.

2. Menetlustoimingud väljaspool kohtumaja.

3. Kohtuasjad ja -protsessid. Tehnilised lahedused kohtuasjade kulu haldamiseks, rutiinsed tegevused ja loomingulised tegevused, olulised ja mitteolulised toimingud, kohtuasjade lahterdamine, kuidas KIS ja digitoimik enda kasuks tööle panna.

4. Mina ise kui kõige tähtsam inimene oma elus. Kolleegidega suhtlemine, läbipõlemise vältimine, suhted kõrgema kohtuga.

Kohtunikueetikast rääkis Uno Lõhmus.

Heaolu töötuba juhendas Tiina Saar-Veelmaa.

* seminaril õpitud uudissõna, mis tähendab võimet edukalt kohaneda ja areneda märkimisväärselt raskes, riskirohkes keskkonnas, ka resilientsus.

Fotod: Kalev Lilleorg