Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Tallinna linn peab oma menetluskulud vaidluses AS-ga Ühisteenused ise kandma
PDFRiigikohus rahuldas AS Ühisteenused kassatsioonkaebuse menetluskulude väljamõistmise osas, leides, et alama astme kohtud on ebaõigesti mõistnud AS-lt Ühisteenused välja Tallinna Linnavalitsuse kasutatud välise õigusabiteenuse kulud 245 350 krooni ja 80 senti. Kolleegium tegi selles osas uue otsuse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Kohus leidis, et halduslepingute sõlmimine ja lõpetamine on Tallinna Linnavalitsuse igapäevane põhitegevus ja seetõttu ei ole välise õigusabiteenuse kasutamise kulude väljamõistmine põhjendatud. Samuti ei saa vaidlust keerukaks muuta asjaolu, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on Riigikohus tunnistanud põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks seadusesätte, mis võimaldas lepingut täita. Lepingu täitmise võimalikkuse seisukohast pole juriidilisi erinevusi, kas selle täitmist võimaldava sätte on tunnistanud kehtetuks seadusandja või Riigikohus.
Kohtuasi puudutas Tallinna linna ja AS Ühisteenused õiguseellase AS Falck Eesti vahel mais 2006 sõlmitud riigihanke lepingut, millega AS Ühisteenused kohustus osutama sõiduõiguse kontrollteenust Tallinna ühistranspordiliinidel. Riigikohtu üldkogu asus oma 16. mai 2008. a otsuses seisukohale, et halduslepinguga on põhimõtteliselt lubatav delegeerida eranditult vaid täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid, ja AS le Ühisteenused karistusfunktsiooni delegeerimine, milleks on trahvide määramine ja sellega seotud toimingud, on põhiseaduse vastane. Sellest tulenevalt ütles Tallinna linn lepingu erakorraliselt üles.
Mailin Aasmäe
kommunikatsioonispetsialist
