Ülikooli ja üliõpilase vaheline leping ning ülikooli õigusaktid on lepingu tüüptingimused

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas üliõpilase vastu hagi, milles palus talt välja mõista õppeteenustasu võla. Võlanõude oli hagejale loovutanud Tartu Ülikool.  Hageja leidis, et üliõpilasel oli kohustus õppeteenustasu maksta hoolimata sellest, et ta viibis akadeemilisel puhkusel, seetõttu, et üliõpilane ei palunud akadeemilisele puhkusele minnes tühistada enda registreeringuid kõikidele õppeainetele.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et üliõpilasel ei ole akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust, välja arvatud juhul kui ta osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ning arvestusi.  Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, muuhulgas põhjusel, et üliõpilasel ei olnud õigust ainetele registreeringuid tühistada e-kirjaga, kuna kirja saatmise ajaks oli möödunud ülikooli õppekorralduseeskirjas sätestatud tähtaeg ainetele registreerumise tühistamiseks.

Riigikohus leidis, et ülikooli ja üliõpilase vaheline leping ning ülikooli õigusaktid on lepingu tüüptingimused, mida tuleb kahtluse korral tõlgendada tingimuse kasutaja, antud juhul ülikooli, kahjuks. Lepingu järgi oli vähemalt üheks õppeteenustasu maksmise kohustuse tekkimise eelduseks ainetele registreerumine. Mõistlik ei ole tõlgendus, mille kohaselt on akadeemilise puhkuse ajal ainetele registreerumise tühistamisel samad ajalised piirid, mis kehtivad üliõpilaste suhtes, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Kuna ülikooli õppekorralduseeskirjas ei olnud selgelt reguleeritud, millal ja millises vormis peab üliõpilane esitama ülikoolile akadeemilise puhkuse ajal avalduse ainetele registreerumise tühistamiseks, siis tuleb tõlgendada lepingut ülikooli kahjuks. Riigikohus märkis ka, et leping võiks olla selgem akadeemilisel puhkusel viibimise ajal üliõpilasel tasu maksmise kohustuse tekkimise osas.

OTSUS 3-2-1-111-13

Angeelika Kasemaa

Kommunikatsioonispetsialist

Riigikohus

Tel 7309025